Vaata Eesti suurimat logistikakeskust

Maxima Eesti tegevdirektori Vygintas Šapokase kinnitusel avati Eestis Maxima grupi kõige suurem ja innovatiivseim logistikakeskus. Hoone kogupind on 45 000 ruutmeetrit.

Marko Jõks näitas esimesena elektritõstukite akude laadimisruumi. Akude laadimise süsteem on ainulaadne, kuna seda kontrollivad arvutid sorteerides välja akud, mis on täis. Kui komplekteerija võtab tõstuki jaoks vale aku, siis hakkab signaal tööle.

Ainulaadne on ka suurte virnastajate akude vahetus, mis on motoriseeritud. Suure virnastaja aku kaalub üle tonni, kuid Jõksi kinnitusel saab selle vahetamisega hakkama ka naisterahvas. Uues logistikakeskuses on 10 virnastajat ja 40 elektrilist komplekteerimiskäru. Kogu tehnika on renditud Baltexim’ist.

Aluste sorteerimiseks on keskusesse renditud robot. Jõksi sõnul võimaldab see neil hakata kaubaaluseid sorteerima 6 kvaiteediklassi. Ta lisas, et valiku teeb küll roboti operaator, kuid robot aitab alused erinevatesse virnadesse ladustada. Varem Maximas aluste sorteerimist ei ole olnud. „Aluste sorteerimise robot oli vajalik seetõttu, et 50 laotöötajat õpetada aluseid eraldi sorteerima on keeruline. 3-4 inimest, kes robotiga töötavad, on võimalik õpetada,“ rääkis Jõks.

Logistikakeskusesse on renditud ka pakendijäätmete press, millega pressitakse kokku poodidest tulev pakendipapp. Kaupluste juures asuvad pakendipressid kaotatakse ära.

Logistikakeskuse jahelaos on erinevad režiimid -24 kraadist kuni +18 kraadini. Jahelaost kauplustesse liiguvad kaubad ühes autos, milles on temperatuur +2 kuni +6 kraadi. Nendes autodes viiakse kauplusesse ka näiteks jäätis. Kaubale vajalik temperatuur tagatakse külmakonteineritega. Külmakonteinerite jaoks on akumulaatorid, mis on šokikambris jahutatud ja suudavad konteineris hoida temperatuuri 12 tundi. Selliseid konteinereid on Maximal 400.

Keskuse ülemisel korrusel on taara reservladu. Samuti asub seal kastipesu masin. Jõks selgitas, et masin suudab tunnis pesta kuni 750 kasti. Samuti on võimalik kastidelt survega maha võtta etiketid.

Ladude valgustuses ei ole kasutatud ühtegi lülitit. Kõik tuled on liikumisanduriga. Tänu LED-valgustitele on keskuse energiakulud 30% madalamad. Ainult külmladudes on kasutatud luminofoorlampe. Jõksi sõnul kaheldi LEDi töökindluses külmades tingimustes. Nüüd tunnistas Jõks, et oleks siiski võinud rohkem LEDe kasutada.

Keskkonnamõjudele on pööratud tähelepanu ka mujal. Hoone katus on kaetud uudse SBS materjaliga, mis kaitseb keskust ülekuumenemise eest ja vähendab õhusaastet. Külmatootmisel tekkiv jääksoojus kasutatakse ruumide kütmiseks ja vee soojendamiseks.

Senini oli Maximal kasutusel 9000 ruutmeetrine logistikakeksus, ülejäänud teenus osteti sisse ja kasutati palju otsetarneid. Nüüd jäävad Jõksi sõnul otsetarned ära, väljaarvatud leib ja sai ning ajalehed-ajakirjad.

Maxima logistikakeskuse projekteerijaks on Nord Projekt, ehituse peatöövõtjaks ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning omanikujärelevalve teostajaks Telora-E.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja