Rail Baltic on suur projekt. Fotol ehitustööd Tallinnas. Foto: Andras Kralla
Kahtlus seisneb selles, kas Rail Baltica ehitamise eest vastutavad ametnikud võtsid vastu otsuseid, mis võisid tuua suurt kahju riigieelarvele. Need otsused puudutavad näiteks Riia raudteesilla ehituslepingut ja keskvaksali ehitust.
Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimesest voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Seni peamiselt sildade ehitusega tegelenud Infortari 2 aasta ja 9 kuu vanune tütarfirma INF Infra allkirjastas Rail Balticaga 67 miljoni euro suuruse Kangru-Saku põhitrassi ehituslepingu, kus on suurimaks väljakutseks raudtee rajamine läbi Männiku raba.
1. novembril liitus Rail Baltic Estonia juhatusega tehnilise juhi ametis Lauri Ulm, kelle laialdane kogemus taastuvenergia ja suurte infrastruktuuriprojektide alal ulatub Soomest Poolani.
Sel nädalal sai jõudis avalikkuse ette 8. aprillil 2025 toimuva Laoseis 2025 konverentsi programm, mis keskendub suures osas kogemuslugudele: kokku on laval seitse kasutajalugu nutikate tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisest laondussektoris.