Tarneahelat mõõdetakse palju, kuid puudub eesmärk

Kui palju on teie kogemuse põhjal Eesti väike- ja keskmise suurusega (VKE) tootmisettevõttel tarneahela mõõdikuid?Tarneahela juhtimine on viimastel aastatel muutunud ka VKE juhtide hulgas prioriteetsemaks. Järjest enam on ettevõtjad teadvustanud, et see ei ole mõeldud vaid suurettevõtete jaoks. Ka kasutatavate mõõdikute hulk on kasvanud. Pigem mõõdetakse isegi liiga palju erinevaid näitajaid. Mitmed uuringud on välja toonud, et paljud VKEd on juhitud pigem intuitiivselt, kus küll mõõdetakse kuid ei eesmärgistata. Ka ei ole kasutatavad mõõdikud alati valitud strateegiliste eesmärkide täitmiseks, vaid paljudel juhtudel on tegu mõõdikutega mille andmed on kättesaadavad või neid on lihtne mõõta.

Kas on välja kujunenud muster põhimõõdikutest?

Mõõdikute kasutamist käsitlesin ka oma möödunud aastal valminud magistritöö uuringus, kus osales 54 Eesti tootmisega tegelevat VKEd. Tulemustele tuginedes võib väita, et VKEd mõõdavad peamiselt minevikku suunatud näitajaid. Kõige enam mõõdetakse finantstulemusi (93%). Valdavalt kasutatakse ka eelarvelisi mõõdikuid (68%) ja klienditeenindusega seotud mõõdikuid (62%). Vähem mõõdetakse paindlikkuse näitajaid (näiteks eritellimuste osakaal, sisse ostetavate funktsioonide osakaal jmt) ning tootearenduse- ja innovatsiooni mõõdikuid (näiteks arenduskulud, uute toodete osakaal, toodete elutsükkel jmt). Mõlemat valdkonda mõõtis vaid kolmandik vastanutest. Märkimisväärne, et 35% vastanutest kinnitas, et mõõdikutele ei ole seatud konkreetseid eesmärke. Eesmärkide puudumine võib paljud mõõtmistulemused muuta kasututeks kuna tulemusest ei selgu, kas ja milliseid muudatusi on ettevõttes tarvis läbi viia.

Mis juhtub, kui ettevõte valib valed mõõdikud?

Mõõdikute üks põhiline eesmärk peab olema tulemuslikkuse parendamiseks vajalike muudatuste ellukutsumine ja läbiviimine. Kui ettevõte kasutab mõõdikuid, mis ei ole kooskõlas strateegiliste eesmärkidega ja tegeliku konkurentsieelisega, siis selliste valede mõõdikute kasutamine võib viia valede juhtimisotsusteni. Need otsused omakorda viivad ettevõttes muudatusteni, mis soovitud kasu asemel hoopis kahju võivad tuua. Oletame, et müügiga tegelev ettevõte on sidunud töötajate lisatasu tehtud müügikõnede ja kliendikülastuste arvuga perioodis. Loomulikult on kõikidel töötajatel eesmärgid täidetud ja ületatudki ning preemia välja teenitud. Aga ettevõte soovitud tulu ei saa, sest ei ole mõõdetud müügikõnede realiseerumist tehinguteks.

Sama oluline on, et mõõdetaks teineteisega seotud näitajaid. Oletame, et tootmisettevõte, kelle konkurentsieelis ja väärtuspakkumine kliendile on kiire tarne ja kauba saadavus. Ta mõõdab küll laovarude taset, kuid jätab samal ajal mõõtmata klienditeeninduse taseme, materjalipuudusest tingitud tootmisseisakud, osalistest tarnetest põhjustatud reklamatsioonid või pikast tarneajast tingitud tellimuste tühistamised. Suure tõenäosusega leiaks ta ennast varsti olukorras, kus varude tase on küll soovitult madalal tasemel, kuid üldised finantsnäitajad on hoopis halvenenud.

Kuidas selekteerida ettevõtte jaoks välja õiged mõõdikud?

Tulemuslikkuse saavutamise aluseks on stabiilne kliendirahulolu. Kliendi rahulolu saab aga saavutada vaid siis, kui talle on tarnitud tema jaoks olulist väärtust. Just neid tegevusi, mis seda väärtust toodavad, tulekski mõõta. Seega mõõdikute seadmist tasuks alustada oma ettevõtte väärtusahela kaardistamisest. Seejärel on võimalik koostada mõõdikute struktuur, mis on objektiivne ning annab tarneahela tulemuslikkusest tervikpildi.

Üks lihtsamaid ja kindlamaid vahendeid õigete mõõdikute tuvastamiseks on tasakaalus tulemuskaardi (Balanced Scorecard) juurutamine. Tulemuskaardi nelja osa  on soovitav tõlgendada küsimustena, millede vastused annavadki kokku eesmärgistatud tegevuste komplekti koos nende juhtimiseks vajalike mõõdikutega :

• Finantsvaade – milliseid tulemusi peame saavutama, et rahuldada omanike ja investorite ootusi ?• Kliendivaade – millist väärtust me peame kliendile pakkuma, et saavutada finantsvaates püstitatud eesmärke ?• Protsessivaade – milliseid protsesse peame muutma, et suuta kliendile oodatud väärtust pakkuda ?• Arenguvaade – mida me peame esmalt õppima, et suuta vajalikke protsesse muuta?

Iga vastus sisaldab endas ühte või mitut kindlat tegevust (soovitud saavutust). Igaühele neist peaks määrama vajalikud mõõdikud ning mõõdikutele omakorda omistatama arvulised eesmärgid. See annab kindluse, et mõõdetakse vaid olulisi tegevusi. Selliselt koostatud mõõdikute süsteem annab ettevõtjale juhtimisotsuste vastuvõtmiseks usaldusväärset informatsiooni ja aitab kaasa tulemuslikkuse parandamisele.

Indrek Sabul tutvustab 18. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil lähemalt, kuidas määrata süsteemseid tulemusnäitajaid, mis aitavad mõista tarneahelas toimuvat. Loe konverentsist lähemalt SIIT.