„Logistika kompass“ detsember 2024: Tallinkist põgenevad vedajad ja lohisevad ankrud

Kuu algas positiivselt! 5.detsembril kogunesid Eesti logistikasektori juhtivad tegelased Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimunud logistika aastakonverentsile, kus muuhulgas kuulutati välja ka „ Aasta Logistikategu 2024.“ Ehkki väärikaid kandidaate oli mitu, pidas žürii peapreemia vääriliseks Omniva Kaunasesse rajatud Baltimaade moodsaimat logistikakeskust.

Pealtnäha võib ju tunduda, et tegemist ei ole otseselt „Eesti logistikateoga“, siis tegelikkuses puudutab see meid vägagi otseselt ja seda nii Eesti riigile kuuluva ettevõtte arenguperspektiivi kui eestlaste kaubatarnete paranemise näol.

Edasised olulisemad sündmused enam nii positiivsed polnud. Juba üsna kuu alguses, kui Tallink avaldas oma järjekordse veomahtude statistika, torkas silma selle drastiline langus võrreldes aastataguse perioodiga. Logistikafirmade ja autovedajate seast hakkas aina enam kostuma vihjeid, et põhjus võib peituda Tallinki hinnapoliitikas, mis paljudele tundub ebamõistlikult kõrge.

Asja lähemalt uurima asudes selguski, et kus suitsu, seal tuld: transpordifirmad rääkisid suud puhtaks ja tunnistasid, et Tallinkiga sõidetakse vaid äärmisel hädavajadusel, ehk sisuliselt vaid siis, kui Eckerö Line`i või Viking Line`i laevadele enam ühtegi veokit peale ei mahu.

Tekib küsimus, kas on ikka normaalne olukord, kui konkureerivates laevafirmades on iga ruutmeeter kuid ette müüdud, Tallink seilab aga pooltühjalt? Loomulikult, iga ettevõte teab ise, kuidas oma äri ajada, kuid selline „jalgadega“ hääletamine võiks siiski mõne häirekella kuskil põlema panna, leidis ka Äripäev oma juhtkirjas. Kas midagi muutub, näitab aeg, esialgu soovitab aga Tallinki juht vedajatel endil peeglisse vaadata.

Ja siis saabusid jõulud. Ajal mil Läänemere rahvad istusid perega jõuluauas, nuputasid idanaabrid järjekordset sigadust. Midagi väga originaalset välja ei suudetud mõelda, aga miks peakski, kui „vana hea ankrulohistamine“ suudab tuksi keerata mitme NATO riigi elektrisüsteemi, sideliinid ja külvata segadust ilma, et peaks kulutama miljoneid rublasid sõjamoonale.

Meie õnneks sai põhjanaabritel sellest kõigest villand ja kurja teinud laev võeti otsustavalt kinni. Nagu selgus, siis mitte asjata, sest laevalt leitud luuretehnika ja ilmsed viited äsja toime pandud kuriteole, ei anna Venemaale kuigi palju võimalusi vastupidist väita ning andis meie peaministrile põhjust paluda NATOlt abi Soome lahel korra hoidmisel.

Globaalses vaates kerkisid esile uudised maailma autotööstusest: esiteks teatasid kaks Jaapani autotootjat ühinemisest, teiseks Euroopa suurima autotootja omanike teade selle kohta, et osa Volkswageni tehastest tuleb kinni panna. Mõistagi on selle kõige taga odavate Hiina elektriautode pealetung ja suutmatus sellele survele vastu seista.

Detsembris jõudis otsustava vaheetapini ka skandaal lõunanaabrite juures, kus meid otseselt puudutava Rail Balticu rahastamine pole toimunud päris nii nagu peaks. Nimelt otsustati algatada seal rahastamises toimunu suhtes kriminaaluurimine, kuna sealsed poliitikud eelistasid esmalt alustada hiiglasliku sõlmjaama ehitamist Riia kesklinna selle asemel, et rajada Euroopa Liidus suuniste kohaselt raudtee põhitrass Eesti-Leedu vahele. Meie jaoks igati positiivne uudis, mis loob eeldused, et aastal 2030 ei piirduks uus raudtee Eestis vaid Muuga sadama ja Läti piiri vahelise lõiguga.

Positiivse uudisena võib välja tuua ka Saksamaa ja Norra otsuse soetada miljardite eurode eest uusi allveelaevu. Ehkki tellitavate allveelaevade ehitus ei alga enne 2027. aastat, on see pikemas perspektiivis siiski oluline otsus kogu Läänemere julgeoleku seisukohast.