Tallinna Sadama nõukogu liige Remo Holmser ei kinnita kahtlust, et majandus- ja taristuministrit Urve Palot survestati praamihanke osas meelt muutma.
Reformierakondlasest riigikogulase Holsmeri sõnul pole keegi kedagi veennud, pigem olevat tegu konstruktiivse aruteluga, kus lisaks eelnimetatule osalesid peaminister Taavi Rõivas, Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja mõned sotsiaaldemokraadid.
Päevalehe andmetel kohtusid eelmisel neljapäeval peaministri juures Palo, Rõivase majandusnõunik Aare Järvan, sotsiaaldemokraadid Sven Mikser ja Indrek Saar ning Tallinna Sadamast nõukogu esimees Neinar Seli ja nõukogu liige Holsmer.
Operaatoril peab olema 4 laeva. Väidetavalt muudeti kohtumisel Urve Palo meelt, mille järgi pidanuks riik ehitama praamid 2016. aasta sügiseks.
Eile otsustas valitsus kabinetiistungil, et majandusministeerium kuulutab tänavu juunis välja Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinide kümneaastase opereerimise hanke tingimusel, et hankel osaleval vedajal peavad olema liinide teenindamiseks sobivad parvlaevad (vähemalt neli laeva).
Hanke võitnud operaatoriga sõlmitavasse lepingusse lisatakse õigus riigi või riigi äriühingu poolt laevad pärast lepinguperioodi lõppu välja osta. Uus lepinguperiood algab 2016. aasta 1. oktoobril.
Ühtlasi peeti kabinetinõupidamisel vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil osaleb riigihankel Tallinna Sadam ja teeb toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks.
Kümneid kohtumisi. Holsmeri sõnul on praamihanke-teemalisi kohtumisi olnud viimase poole aasta jooksul kümneid. Ta ei pidanud neljapäevast kohtumist erilisemaks, millele peaks ülemäära keskenduma. "Neid optsioone, kuidas hankega edasi minna, on ju arutatud koalitsiooni kehtimise ajal kui ka järgselt," ütles Holsmer.
Küsimuse peale, kas Holsmer osales neljapäevasel kohtumisel eesmärgiga muuta Palo meelt, vastas riigikogulane omakorda küsimusega: "Mismoodi saan mina tema meelt muuta?". Holsmer lisas, et osales kohtumisel ainult Tallinna Sadama nõukogu liikmena, mitte kellegi teisena.
"Tallinna Sadam on aktsiaselts ja kuulub riigile. Kui omanik teeb mingid otsused, mis puudutavad Tallinna Sadamat, siis on meie roll seda täita juhul, kui ka kõik on nõukogu liikmete hinnangul korrektne ja loogiline ning vastab ka Tallinna Sadama kui äriettevõtte eesmärgile ja strateegiale," ütles Holsmer.
Nõukogu liige lausus, et esmaspäeval koguneb Tallinna Sadama nõukogu, kus arutatakse ka ühe teemana ettevõtte osalemist praamihankes.
Küsimusele, kas peale olemasoleva operaatori Väinamere Liinid ja potentsiaalse osaleja Tallinna Sadama võiks olla ka teisi võimalikke kandidaate hankes osalemiseks, vastas Holsmer, et temal puudub selle kohta informatsioon.
Ebakindel Palo. Majandusminister Palo ütles "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et pidi eelmise valitsuse eelmise sügise otsusega võrreldes minema muutuse teele, sest kaotatud on palju aega, teatas
ERR. Minister märkis, et tal puudub igasugune kindlustunne, et kui täna läheks riik praame ostma, siis 2016. aasta sügisel ka laevaliiklus mandri ja saarte vahel käiks.
Palo sõnul on Tallinna Sadam valitsuse ettepanekul juba otsustanud, et osaleb opereerimise hankes ühe pakkujana. "Olen Tallinna Sadama nõukoguga sellest ka rääkinud ja mul on nende nõusolek," lisas ta
ERRile antud intervjuus.
Seotud lood
Majandusminister Urve Palo põhjendas eilset parvlaevade ostmise otsusest loobumist sellega, et kaks aastat on võib olla liiga lühike aeg nelja laeva ostmiseks või ehitamiseks. Endine majandusminister Juhan Parts aga ütles, et riik saaks parvlaevad kätte ka kuuga, vahendas ERR uudisteportaal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas täna välja rahvusvahelise avaliku liiniveo teenindamishanke Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinil.
Mandri ja saarte vahel laevaliikluse korraldamise hankele laekus tähtajaks üks pakkumine Vjatšeslav Leedo firmalt OÜ Väinamere Liinid, mis ei vastanud kvalifitseerumistingimustele.
Valitsus otsustas, et majandusministeerium kuulutab välja parvlaevade opereerimise hanke mandri ja saarte vahel
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.