Eesti Arhitektide Liidule (EAL) teeb muret, et arhitekte ei ole kaasatud Rail Balticut puudutavatesse aruteludesse ja otsuste tegemisel ei ole peetud avalikke arutelusid. Olukorra parandamiseks korraldab EAL 27. märtsil avaliku vestlusõhtu.
„Eesti Arhitektide Liidule teeb tõsist muret, miks Rail Baltic kui äärmiselt oluline Eesti elukorraldust ja elanikke mõjutav ning suuri muutusi kaasa toov planeering on läbi viidud arhitekte kaasamata,“ teatab EAL oma pressiteates. Nende teatel on Eesti Arhitektide Liitu siiamaani kaasatud vaid Rail Balticu terminalide hoonete kavandamisse Pärnus ja Ülemistel, kuid terminalide asukoha ehk paremini linnaruumi sobivuse ja elanike kasutusmugavuse planeerimiseks pole piisavalt oma ala spetsialiste kaasatud. Liidu arvates on kõik arutelud ja otsused tehtud ministeeriumite tagatubades ilma avalikke arutelusid pidamata. EAL loodab murettekitavatele küsimustele vastuseid saada avalikul vestlusõhtul „Rail Baltic – kellele, milleks ja kuidas?“
Avalik vestlusõhtu toimub 27. märtsil kell 17:00 Okupatsioonide muuseumis (Toompea 8, Tallinn).
Arhitektide liidu kokku kutsutud vestlusõhtul räägivad lähemalt Rail Balticu ruumilise planeerimise teemal, trassi kulgemisest ning jaamade detailplaneeringutest Rail Balticu projektijuht ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Indrek Sirp ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Andres Lindemann.
Lühiülevaate Rail Balticu projekteerimise praegusest seisust annab? Hendrikson & Ko detailplaneeringute ja projekteerimise osakonna juhataja Jaanus Aavik.
Erikülalisena on arhitektid kutsunud vestlusõhtule esinema Soome VR Group arhitekti Pirjo Huvila, kes räägib, kuidas Rail Baltic Skandinaaviast vaadates tundub ning kas tegu on üldse atraktiivse projektiga.
Vestlusõhtu orienteeruv kestvus on kokku 2 tundi, mille esimeses osas on ettekanded ja teises osas avalik vestlusring esinejate ja publiku vahel. Vestlust modereerib arhitekt Toomas Paaver, kes töötas aastatel 2009-2010 üleriigilise planeeringuga Eesto 2013+ ning sealhulgas eeltöödega Rail Balticu kavandamiseks.
Seotud lood
Eile kohtusid raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupp, kes otsustasid saata trassivalikute analüüsi maavalitsustele kommenteerimiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Tallinna linnavalitsus ei toeta rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic rajamist elupiirkonna ja Ülemiste järve lähedale.
Rail Balticust saavad kasu vaid suurlinnad, maapiirkonnad mitte, on projekti tasuvusuuringu koostanud konsultatsioonifirma AECOM Balti regiooni juht Arnis Kakulis enda sõnul jõhkralt aus.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.