Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallas: teeks Rail Balticast ambitsioonikama projekti?
Ambitsioonikama projektina peab ta silmas ühtse laiusega raudtee väljaehitamist kogu Euroopas, mis tõstaks tunduvalt kiirusi. Rail Baltica tänasel kujul ei pane tema hinnangul mägesid liikuma.
"Samas on siin konflikt - osadele riikidele on transport ainult Venemaa," selgitas Kallas saates Terevisioon. "Kuigi paljud räägivad põhja-lõuna suuna arendamisest, mõeldakse tegelikult, et enne peaksime koletu kiire raudtee Venemaaga rajama. Aga mida seal vedama hakatakse ja kes selle kinni maksab?"
"Mul pole midagi [Riia-Moskva raudtee] vastu, kuid see on päris kallis asi. Kes selle eest maksab, on minu jaoks täiesti lahtine küsimus," ütles Kallas. "Aga kui hakata mõtlema, et kuhu inimesed reisivad, siis kas nad ei reisigi Euroopasse? Või kui vaadata Eesti kaubavahetust, siis see on enamuses Euroopaga. Kus see loogika siin on?" küsis Kallas.
"Teiseks probleemiks meie idanaabri puhul on, et nende majandusotsused jäävad alatiseks allutatuks poliitikale. See tähendab, et sul võib olla särav raudteeliin, kuid kui naaber otsustab, et sa oled midagi valesti teinud, siis ei liigu seal peal midagi," lisas volinik.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase sõnul on Euroopal turule ekspordist sõltuvate Balti riikide jaoks väga oluline põhja-lõuna suunalise transpordiühenduse väljaehitamine ning siin ei võiks Rail Baltica kõrval unarusse jätta ka Via Balticat.
Äripäeva lugeja leiab, et Leedu on Rail Baltica osas reha otsa astumas, kuna aeglasele ja vene rööpa laiusega raudteele kaupa ei tule.
Läti valitsus kinnitas eile Rail Baltica rahastamismudeli, millega eraldatakse projekti raames raudteede rekonstrueerimiseks 23,5 miljonit latti (33,13 miljonit eurot) – töödega loodetakse valmis saada 2015. aasta lõpuks.
Neljapäeval Brüsselis Läti ja Leedu kolleegide ning Euroopa Komisjoni esindajatega kohtunud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et riikidel on aeg minna rongiliikluse taastamisel Tallinnast Varssavisse sõnadelt tegudele, kuna kõik eeldused selleks on olemas.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.
Enimloetud
Viimased uudised
Külastatakse ka Via 3L salvestustehnoloogiat sisaldavat energiaparki
„Logistika ja äri on muutumas viisil, mida me pole kunagi varem näinud“
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele