Läti valitsus kinnitas eile Rail Baltica rahastamismudeli, millega eraldatakse projekti raames raudteede rekonstrueerimiseks 23,5 miljonit latti (33,13 miljonit eurot) – töödega loodetakse valmis saada 2015. aasta lõpuks.
Rail Baltica projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 30,6 miljonit latti, millest 76,85% ehk 23,5 miljonit latti eraldab Läti oma riigieelarvest. Ülejäänud 7 miljonit latti tuleb Euroopa Liidu fondidest üle-euroopalise transpordivõrgu rajamiseks, kirjutab Biznes&Baltija.
Projekti elluviimist toetas eile ka Läti president Valdis Zatlers.
„Lähiaastatel on väga oluline ellu viia Rail Baltica projekt, mis kindlustab ühenduse Balti riikide ja Poola vahel. Samas arutasime hiljutise visiidi ajal Moskvasse Venemaa ametivõimudega võimalusi kiire raudteeühenduse väljaehitamiseks Riia ja Moskva vahel. Mõlema projekti realiseerimine on Lätile väga soodne, kuna muudab riigi oluliseks transpordisõlmeks,“ ütles Zatlers.
Seotud lood
Neljapäeval Brüsselis Läti ja Leedu kolleegide ning Euroopa Komisjoni esindajatega kohtunud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et riikidel on aeg minna rongiliikluse taastamisel Tallinnast Varssavisse sõnadelt tegudele, kuna kõik eeldused selleks on olemas.
Euroopa Parlamendi liikmed tegid eile avaliku pöördumise koalitsiooniläbirääkimiste juhtidele Andrus Ansipile ja Mart Laarile, kus teevad ettepaneku lisada koalitsioonileingusse eraldi punkt Rail Baltica rajamisest.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul on aeg Rail Balticast ambitsioonikam raudteeprojekt ellu kutsuda. Täna takistavad seda eelarvamused.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.