Parlamendiliikmed nõuavad Rail Balticat

Pöördumisele kirjutasid alla Euroopa Parlamendi liikmed Zigmantas Balcytis,        Tunne Kelam, Boguslaw Liberadzki, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast ja Indrek Tarand.

Avalik pöördumine EV peaminister ja Eesti Reformierakonna esimees Andrus Ansipile ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laarile

Arvestades 6. märtsil toimunud Riigikogu valimistetulemusi pöördume meie, Euroopa Parlamendi liikmed, Teie kui tulevase peaministri poole ettepanekuga võtta  koalitsioonikõneluste programmi  kindlasti  Eesti ja teiste Balti riikide transpordiühenduste väljaarendamine Euroopasse. Täpsemalt on küsimus Rail Baltica tulevikus. Peame oluliseks, et Rail Baltica kohta oleks sõlmitavas koalitsioonilepingus eraldi punkt, mis käsitleks antud projekti edasist konkreetset arengut ja ajakava.

Kuivõrd 2013. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, leiame, et lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus peab olema Rail Baltica projekti eestvedajaks ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse  lahenduse.

Tegemist on ajaloolise väljakutse ja võimalusega. Kaks aastakümmet pärast Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist püsivad põhijoontes edasi nõukogude-aegsed  transpordivõrgud.  Maismaaühendus Euroopa põhiosaga on ebarahuldav. 

Balti riigid on niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, samas ühendab  maismaatransport meid endiselt eelkõige Venemaaga. Nii Balti riikides kui ka  väljaspool leidub mõjukaid jõude, kes soovivad senise olukorra jätkumist. See pole Balti riikide ja seal elavate rahvaste huvides.  Paraku puudub kolmel riigil siiani selge tegevuskava ja omavaheline koordinatsioon olukorra muutmiseks.

Eesti on geograafiliselt Euroopa ääremaa. Kaasaegsete transpordiühenduste piiratus süvendab eraldatust Euroopa südamest veelgi.

Väidetakse, et põhja-lõuna suunal pole ega tule piisavalt reisijaid ning kaupu. See väide pole põhjendatud, kuivõrd põhiosa Balti riikide kaubavahetusest toimub  EL liikmesriikidega, samuti sõidavad Eesti, Läti ja Leedu elanikud esmajoones Euroopasse. Lisaks tuleb arvestada Eesti ja teiste Balti sadamate kaudu kulgeva Euroopa-suunalise kaubaveo kasvavat potentsiaali.  Seda osutab tõsiasi, et põhja-lõuna suunaliste kaubamagistraalide väljaarendamisest ja nende ulatuslikumast kasutamisest on huvitatud ka Soome majandusringkonnad.

Põhja-lõuna suuna väljaarendamine  on vajalik esmajoones Eestile, Lätile ja Leedule endale. See aitaks märksa tõhusamalt ära kasutada meie geograafilist positsiooni ja  siinsete sadamate potentsiaali, avades kiiremaid ja mugavamaid reisimisvõimalusi Balti riikidest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning soodustades viimatimainitud piirkondadest lähtuvaid turismivooge Baltikumi.

Rail Baltica ja Via Baltica väljaarendamises tuleb näha Balti riikide euroopaliku koostöövõime proovikivi. Tänane Rail Baltica raudteeprojekt edeneb Eestis, Lätis ja Leedus erineva kiirusega. Kipub jääma mulje, et Balti riigid tervikuna pole sellest kui regionaalsest tervikprojektist  sisuliselt  huvitatud ning et Rail Balticaga tegeldakse rohkem iga eraldi riigi infrastruktuuri moderniseerimise perspektiivis. Kolme Balti riigi raudteedel on endiselt kasutusel ainult 1520 mm rööpalaius Euroopa ja Hiina 1435mm laiuse asemel.

Paraku on ka Via Baltika tänaseks omamoodi varjusurmas.  Sellegi magistraali osas jääb vajaka terviklikust käsitlusest, kusjuures iga riik üritab moderniseerida oma erinevaid maanteelõike lähtudes valdavalt siseriiklikest huvidest.

Läänemere piirkonna tulevikku suunatud Baltic Rail - et teha vahet Rail Baltica kui praegu ametliku TEN-T projekti ja meile nii vajaliku regiooni terviknägemuse vahel -  peaks lähtuma eesmärgist ühendada Balti riigid kaasaegse, kiire ja hästi toimiva raudteeühenduse kaudu Euroopa südamega. See eeldab Eesti, Läti ja Leedu valitsuste tõhusat ja pikale perspektiivile orienteeritud koostööd, mille aluseks on kõnealuse projekti majandusliku ja strateegilise tähtsuse mõistmine.

Baltic  Rail  annab uusi võimalusi rahvusvaheliste kaubavoogude põhja-lõuna suunalisele liikumisele ning avardab oluliselt Balti riikide elanike reisimisvõimalusi. Projekt peaks lähtuma Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise põhimõttest ning selleläbi siduma Balti riigid ühtse Euroopa transpordikoridoridega. 

 

Autor: Tea Taruste