Bensiinivedajaid võib tabada ainult kontrollides, kust ostetakse ja kuidas kulutatakse kütust. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) reisijateveo ekspert Tarvi Viks märgib, et jutt käib ebaausast konkurentsist.
Lisaks, kui tegemist on liiniveoga (st. müüakse pileteid) peab bussis olema ka liiniluba, mille väljastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ilma liiniloata liiniveotunnustega veoteenuse osutamine on keelatud (nn. piraatlus). Liiniload on praeguse seisuga väljastatud Lux Express Estoniale, Sebele, Ecolines Estoniale ja Järve Bussipargile. Kõik ülejäänud, juhul kui müüvad pileteid tegelevad ebaseadusliku liiniveoga, ütleb Viks.
Lisaks ebaausale konkurentsile tekitavad nn kütusevedajad ka täiendavat ooteaega piiril, kuna on päris turiste teenindavate bussidega ühes järjekorras.
Probleemi lahendus peitub Viksi arvates eelkõige seaduste täitmise kontrollimises tolliameti ja politsei poolt.
Kui üks buss käib järjestikkustel päevade Venemaal, ja seejuures läheb tühja paagiga ning saabub täis paagiga, peaks tolliametnikel tekkima küsimus, kuhu on vahepeal kütus kadunud. Paagist seda ju välja võtta seadus ei luba. Ära kulutada ta seda ilmselt ei ole ka jõudnud, sest keskmise suure bussi paagitäiega peaks saama sõita vähemalt 2000 km, sõnas Viks.
Ei ole teada, kui palju salakütust tänavu turule pääses. Anne Osveti sõnul moodustas paar viimast aastat salakütuse maht 12-15% turust. Maksu- ja Tolliamet koostab analüüsid üks kord aastas ning ei saa seetõttu esitada viimase kahe-kolme kuu andmeid.
Kuid reaalset olukorda näitavad kuulutuste veebilehed. Näiteks kõigile tuntud okidokis võib osta diislikütust 11 (pakkumine Sillamäelt) või 12,50 krooniga (Kohtla-Järvelt). Tartus müüakse Venemaalt toodud bensiini 14 krooniga liiter. Marginaali arvutamine ei tekita raskusi. Venemaal maksab Lukoili tanklates bensiin 9,7 krooni ning diisel 7,8 krooni liiter. Kuid samas tankla kõrval pakutakse diislit 6 krooniga (15-16 rubla), rääkis üks vestluskaaslane ajakirjanikule.
TAUST
- Rahvusvahelist sõitjatevedu reguleerivad Eestis Ühistranspordiseadus, Autoveoseadus ja riikidevahelised kokkulepped. Selleks, et bussiga osutada rahvusvahelist sõitjateveo teenust peab bussi valdajal olema tegevusluba (Ühistranspordiluba). Ühistranspordiloa saamiseks peab täitma rea tingimusi, täpsema info leiate Ühistranspordiseadusest (§ 48).
- Kui üle piiri sõidetakse oma kulul, st ei osutata veoteenust, peab bussi valdajal olema tegevusluba oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo korraldamiseks (Autoveoseaduse 3. peatükk).- Lisaks peab vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise rahvusvahelise autoveo kokkuleppe kohaselt juhuveo (tellimusveo) korral bussis olema sõiduleht, millele on märgitud sõidu liik, marsruut ja sõitjate nimekiri.- Kütuse (maksuvaba) sissevedu Eestisse reguleerib Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus.- Seaduse § 68 ütleb, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti.- Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.- Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.Allikas: ERAA
Seotud lood
See on ennekuulmatu, kui Eesti Vabariigi Riigikogu liige kiidab maksupettureid ja nimetab pettust nutikuseks, mille eesmärgiks „pere toita“, pahandab Alexela Oili juhatuse esimees Ain Kuusik Olga Sõtniku sõnavõttu salakütuseäri kohta.
Olerexi turundusjuht Antti Moppel sõnas kommentaariks Olga Sõtniku kütuseaktsiisi petturite teemal öeldule Eesti Panga president Andres Lipstoki kunagiste sõnadega, et sellist jama on raske kommenteerida.
Kõik kümme küsitletud ettevõtjat, kes juba pikemat aega tegelevad legaalselt bussivedudega, ei tahtnud oma nime avaldada, kartes kättemaksu kohalike salamüüjate poolt, kuid kinnitavad, et muidugi tangivad kõik vedajad odavat kütust Venemaal ning vähendavad seeläbi tunduvalt tootmiskulusid.
On iseenesest mõistetav, et inimesed muutuvad iga aktsiisimaksu tõusu järel järjest nutikamaks ja salakaubaveo maht kasvab, ausalt öeldes on neid raske hukka mõista, kommenteeris olukorda Riigikogu majanduskomisjoni liige Olga Sõtnik.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.