Transiidiga leivaraha teenib ikka

Maailmamajanduse kasvu ja muude faktorte mõjul veoste mahud Eesti sadamates kasvasid, kuid kulub veel palju aega, enne kui jõutakse tagasi eduka 2006. aasta taseme juures, kuna ka Ust-Luga sadam arendab oma projekte. Hilinemisega, kuid sihikindlalt.

Tallinna Sadama andmetel on kaubakäive tänavu märgatavalt kasvanud. Septembris ulatus see 27,2 miljoni tonnini, mis on 16,8% rohkem kui mullu. Sealjuures kasvu on märgata kõigi kaubaliikide osas.

Hea, et langus on läbi

Kuid sadamates tegutsevad operaatorid ei ole oma hinnangutes nii optimistlikud, märkides, et mahte tuleb võrrelda mitte möödunud, vaid 2006. aastaga. Siis näiteks septembri näitajate kohaselt laadis Tallinna Sadam kaupu 3.4 miljoni tonni võrra rohkem.

Sillamäe sadamas töötava terminali TankChem direktori Vjatšeslav Spirini sõnul jäi tema ettevõttes kaubavoog samale tasemele. „Sarnaselt 2008. aastaga on see minimaalsel tasemel. Transiidi probleemi tuleb lahendada poliitilisel tasandil. Peamine turg, nimelt Venemaa, on meie jaoks suletud,“ märkis Spirin.

Paljud sadamates tegutsevad ettevõtted kalduvad hindama tänavust edu pigem kui languse peatumist, kuid rõõmustab seegi. Näiteks Paldiski sadamas on märgatav mõningane Euroopast Venemaale suunduva transiidi kasv. Perspektiivikas on ka Kasahstani suund, kuhu lähevad kallid sõiduautod ja põllumajandustehnika.

Veosed hakkasid liikuma, kuid ees ootavad ka kaotusedSpetsialisti Raivo Vare sõnul mõjutas veosekäibe kasvu regioonis rida faktoreid. Eelkõige on see maailmamajanduse elavnemine. „Venema ja Euroopa Liidu vahel liikuva kauba maht kasvab. See toob kasu kõigile: arenevad kõik regiooni sadamad,“ kinnitas Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi.

Pealegi, kriis sundis ettevõtjaid raha lugema ning olulist rolli hakkas mängima logistika maksumus: tarnetähtajad, kadude suurus, tolliteenindus. Selles annavad venelased meile alla, kuna suudame pakkuda paremat teeninduse kvaliteeti.

„Ust-Luga sadama laiendamise tõttu läheb osa kaupu Venemaale. Kuid 100-protsendist kadu ei tule,“ märkis Vähi, kelle sõnul on ebaratsionaalne hoida kõik munad ühes korvis. Ka venelased said sellest aru. Kui varem nad rääkisid, et võtavad meilt kõik ära, siis nüüd räägivad, et võtavad ära suurema osa.

Tagalate tugevdamiseks veel aega on

Nagu ütles Delovõe Vedomostile Venemaa töösturite ja ettevõttevõtjate liidu asepresident Aleksandr Murõtšev, veoste mahud kasvavad ning Venemaa peab hajutama riske, lähtudes, muidugi, enda huvidest. Sellised avaldused nagu näiteks raudteerööbaste laiendamise vajadus panevad mõtlema. „Milleks meile on seda peavalu ja lisakulutusi vaja? Muidugi toetume oma jõududele, kuigi tahaks jõuda ka kompromisslahendusteni, sh Baltimaade terminalide kasutamise osas,“ seletas tema.

Spirini arvates viib Ust-Luga sadama projektide käivitamine põhilised kaubavood Eestist ära ning võimlaik, et Eesti sadamad tunnevad tööpuudust.

Kuid Ust-Luga projektide realiserimisega pole kõik nii lihtne, kuna, nagu ütles Vare, ambitsioonikas ja poliitiline projekt ei ole äriliselt kõige ratsionaalsem. Objektide käiku laskmise tähtajad lükkuvad aina edasi. „Ütleme,  terminalide teenindamine on energiamahukas, aga nende projekteerimisel sellega ei arvestatud. Kui tuletada meelde venelaste lubadused, siis konteinerterminal pidanuks juba ammu töötama, aga sadama kaubakäive pidi saavutama tänavused mahud juba kaks aastat tagasi,“ ütles Vare.

Vähi sõnul on meie ettevõtjatel probleeme, sh ka poliitilisi. „Kuid need on lahendatavad.  Suhted Venemaa ja EL vahel paranevad. Soojemad on ka Eesti-Vene suhted. Tuleb teha nii, et piiri ületus kulgeks kiiremini ja meie logistika oleks sama efektiivne kui teistes sadamates. Siis ei jää me ka veosteta,“ usub Vähi.

Taust

- Ust-Luga19 planeeritud terminalist töötab 9. Nende arendusse ja uute terminalide ehitusse kavatsetakse tänavu investeerida 34.3 miljardit rubla. Võrreldes mullusega planeeritakse kasvatada sadama kaubakäivet 40% võrra (15 miljoni tonnini).-On teatatud, et järgmisel aastal planeeritakse sitsmekordistada sõiduautode ümberlaadimise mahte võrreldes 2009. aastaga. Lähiajal peab valmima liin, mis seob sadamat mitte ainult Skandinaavia, vaid ka teiste Euroopa sadamatega.-Naftasaaduste terminali valmistatakse ette avamiseks. Maksimaalne aastane maht  peaks tulema 30 miljonit tonni masuuti ja heledaid naftasaadusi. -Järgmisel aastal on plaanis lasta käiku konteinerterminali esimene etapp, mille läbilaskevõime tuleb 500 tuhat TEU aastas, kolmanda etapi lõppedes aga 3 miljonit TEU aastas.-Plaanis on ehitada ettevõtte EvroHim terminal võimsusega 5 miljonit tonni aastas. -Arutlusel on viljaterminali ehitamise võimalust.