Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tammis: Rail Baltica mõttetu
Rongisõitu bussisõiduga pole suurt võimalik olemasoleval kujul võrrelda. Pealegi raha, mis reisirongiliikluse ülevalhoidmiseks kulub, on väga suur, nentis Tammis. "Kuid ausa konkurentsi nimel peaks siis ju bussiliiklust ka doteerima," viitas ta ebatervele konkurentsi võimalusele.
Siiski leidis ta, et ega reisrongiliiklus ilma oluliste tõmbekeskusteta toimi. "Reisirongiliiklusel on perspektiivi seal, kus on suured tõmbekeskused. Tallinn, Riia ja Vilnius seda ju pole," sõnas ta. Seega polegi reisirongiliiklus Eestis ja Baltikumis ilma dotatsioonideta eluvõimeline.
Rail Baltica ja rongiliikluse edendamise loogika pärineb pigem euroliidu ühtsest katlast. Kui Euroopa suurtes keskustes on reisirongiliiklusel mõtet, siis siin Eestis ja Baltikumis see ei toimi. "Kui meil oleks suhe Venemaaga teisel tasandil, siis Tallinn-Peterburi ja Tallinn-Moskva rongiliinidel oleks perespektiivi," sõnas Tammis.
Kas Rail Baltical siis on mõtet?
"Eriti ei ole. Jah - see annab küll inimestele teise liikumisvõimaluse. Samas kui ronge toetada, tuleks ka busse toetada ja see rongliin ei tasu ennast lihtsalt ära. Rail Baltica ei ole täna mõttekas," tõi Tammis välja argumendid ja langetas otsuse.
Ka lennureisise on bussireis üldiselt soodsam, kuid suur ajakulu võib pikkadel vahemaadel muuta esimese eelised tühiseks. Samas näiteks tuhapilvede aegu oli bussisõit töökindel variant.
Bussi eelised tulevad hästi esile vahemaadel 400-500 kilomeetrit. Näiteks lennuki esialgu meelitavana tunduva sõidu kiiruse rikub ära vajadus minnaaegsasti lennujaama, siis registreerimine, siis taas ootamine, siis peale minemine, siis peale tegelikku sõitu maha tulemine ja pagasi ootamine jne - see kõik võtab oma aja. Lisaks loomulikult on hind kallim ka.
"Riiasse, kuhu on Tallinnast 325 kilomeetrit, on bussisõit igati soodsam. Vilniusse, kuhu on 600 kilomeetrit, võtab bussisõit 8 tundi ja lennukiga ühtekokku 3 tundi, on lennuki eelis väheoluline," arutles Tammis.
Seotud lood
AS Lux Express juhataja Hannes Saarpuu peab resisirongiliiklust Eesti ja, isegi Baltikumi mastaabis ülikulukaks, paindumatuks ja konkurentsivõimetuks.
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on reisirong bussist tehniliselt kiirem ja Rail Baltical head väljavaated.
Rail Baltica esimeseks reaalseks ühenduseks võib saada Tallinn-Varssavi liin. Eesti osa suurprojektis on 1,3 miljardit krooni, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
MootorReisi Grupp OÜ omanik Hugo Osula sõnul on rahvusvahelise bussiveo hiilgeajad ümber, kuid Eestit kollitab Euroopa otseühenduste põud.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.
Enimloetud
2
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele