Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on reisirong bussist tehniliselt kiirem ja Rail Baltical head väljavaated.
"Teed on olemas ja võrk reisijate veoks piisav ning reisirongid on bussidega tehniliselt konkurtentsivõimelised," sõnas Glase. Samas on küsimus pigem reisijateveosse investeeringute suuruses.
"Eesti raudteed kannatavad vabalt reisirongide sõitiu kiirusel 120 km/h, mis on oluliselt kiirem kui bussiveol," selgitast ta. Näiteks selle aasta lõpus valmiva Tallinn-Tapa raudtee remondi järel saab Tartusse sõita 120 km/h. Seega Eesti raudteed on selliseks kiiruseks valmis, kuigi Lätis Valka ja Riia vahel "sulab" see eelis ära, samas aga Leedus on see üleni taas võimalik.
Järelikult Rail Baltical oleks tehniliselt bussiveoga konkureerida küll ja veel enamgi.
Reisirongiliikluse hädaks ongi vajalikud investeeringud. Riigitoetused kehtivad vaid riigi piires, piiri ületamisel need lakkavad. Selle nahka läks ka vahepeal toiminud Tallinn-Peterburi liin, mis just rahade tõttu jäi tihedas konkurentsis bussiveole alla. Bussivedu on praegu raudteereisijateveost paindlikum.
Bussivedu on tasuv kuni 400-500 kilomeetri kaugusele. Kaubarongide efekt ilmneb kaugustel üle 300 kilomeetri.
Seega midagi sarnast võiks olla ka reisirongidel.
Seotud lood
AS Lux Express juhataja Hannes Saarpuu peab resisirongiliiklust Eesti ja, isegi Baltikumi mastaabis ülikulukaks, paindumatuks ja konkurentsivõimetuks.
Rail Baltica esimeseks reaalseks ühenduseks võib saada Tallinn-Varssavi liin. Eesti osa suurprojektis on 1,3 miljardit krooni, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hansabuss AS juhatuse liikme Neeme Tammise tõdemusel on reisirongindus Eesti ja Baltikumi raames vaid doteeringutest elav ning Rail Baltica lihtsalt kunstlik ja mõttetu.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõdes, et Rail Baltica on lisaks majanduslikule küljele ka poliitiline.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.