1. augusti seisuga moodustas saja suurema maksuvõlglase võlg riigi ees 1,1 mlrd krooni. Esikolmiku maksuvõlad ulatuvad 200 mln kroonini.
Ehkki pea pooleaastataguse ehk esimese kvartali lõpus tehtud kokkuvõttega võrreldes on võlasumma kahanenud 100 mln krooni võrra, on see tegelikult kosmeetiline parandus.
Näiteks on esikolmikust kadunud, pankrotistunud ja äriregistrist kustutatud Fostis Trading, mille maksuvõlg kerkis 142 mln kroonini. Ettevõte tegeles muu hulgas ka veo- ja transporditeenustega.
Samuti on nimekirjast kadunud kevadel maksuvõlaga kolmandat kohta hoidnud Pento OÜd, mis on samuti likvideeritud ja mille maksuvõlg ulatus 26,6 mln kroonini.
Maksu- ja tolliamet andmeil ei ole maksuvõlg viimastel kuudel enam nii kiiresti kasvanud - kui märtsi lõpuks oli võlasumma 5,2 miljardit krooni (olles kvartaliga suurenenud miljardi võrra), siis augusti algul oli see 5,8 miljardit.
Nii esimeses kui teises kvartalis kasvas enim käibemaksu võlg.
Võlglaste arv on samal ajal 89 000 tõusnud 139 000ni, kuid see on hetkel eelkõige põhjustatud füüsiliste isikute maamaksu tasumisega hilinemisest, juriidilisest isikust võlglaste arv pole oluliselt tõusnud.
Maksuvõlglaste koguarvust on praegu ca 24 000 juriidilised ja 115 000 ehk 83% füüsilised isikud. Esimese kvartali lõpus olid vastavad numbrid ca 21 500 ja 68 000 isikut.
Kõige raskem olukord on hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite remondi alal (29% juriidilistest isikutest põhimaksuvõlglastest), järgneb ehitus (18%) ning töötlev tööstus (14,5%).
“Kuigi majanduslangus on suurendanud riske ulatuslikemaks maksupettusteks, täheldame enim siiski tavalisi makseraskusi - maksud deklareeritakse ausalt, kuid neid ei suudeta tasuda. Kindlasti on parem aus võlg ja maksumaksja, kes kasvõi läbi ajatamise püüab oma kohustusi täita, kui ettevõtete suundumine varimajandusse või massiline pankrotistumine, mis toob kaasa tööpuuduse suurenemise ja maksumaksjate hulga vähenemise,” ütles MTA peadirektor Enriko Aav.
Aava sõnul kaalutakse eriti põhjalikult nii ajatamistaotluste rahuldamist kui pankrottide algatamist. Maksu- ja Tolliameti menetluses oli poolaasta lõpu seisuga 970 pankrotis juriidilist isikut, kelle kogumaksuvõlg moodustab 1,02 miljardit krooni. Sama perioodi jooksul on maksuhaldur esitanud neli pankrotiavaldust ning 343 nõudeavaldust.
------
Seotud lood
Septembri alguse seisuga moodustas saja suurema maksuvõlglase võlg riigi ees 1,17 mld krooni, mida on 50 mln krooni enam kui kuu aega tagasi.
Pankrotti läinud ja likvideeritud firmade tõttu kahanes kaheksa kuuga nii kümne kui saja suurema maksuvõlglase võlasumma riigi ees.
Maksu- ja Tolliamet avas tänasest kaks uut infotelefoni maksuvõlaga seotud informatsiooni saamiseks, lisaks saab selleks kasutada ka spetsiaalset e-posti aadressi.
Maksu- ja tolliametil puudub volitus maksuvõlgade sundtäitmisel peatada ettevõtte tegutsemine, kinnitas ameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse peaspetsialist Karola Jaanof.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.