- ST
Vedajate väljakutsed 2025. aasta kindlustusturul
Äripäeva Autovedajate aastakonverentsil tegid IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap ja analüütik Tiit Jõgi ülevaate kindlustusturu hetkeolukorra kohta. Muuhulgas arutati ka tuleviku väljakutseid keskendudes eelkõige liiklus- ja kaskokindlustuse arengutele.
Transpordisektori roll riigi majanduses on märkimisväärne ning kaubaveoautod mängivad selles keskset rolli. Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaveoautod 2024. aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa, mis on küll 8% vähem kui mullu, kuid siiski suur maht. Maanteetranspordiettevõtete tähtsus on oluline ka kindlustusturu vaatest.
Viimase aasta jooksul on liikluskindlustuse mahud kasvanud 4%, mida on mõjutanud nii hinnatõus kui ka eelmisel aastal kasvanud nõudlus uute autode järele.
IIZI ärikliendiüksuse juht
“Valdav osa Eesti kindlustusturust on seotud sõidukitega, mistõttu moodustab transport kindlustussektoris arvestatava osa. Viimase aasta jooksul on liikluskindlustuse mahud kasvanud 6%, mida on mõjutanud nii hinnatõus kui ka eelmisel aastal kasvanud nõudlus uute autode järele,” kommenteerib IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap. Kuigi kindlustusandjate äritegevus on stabiilne ja kasumlik, seisavad vedajad silmitsi keerulisemate oludega – sisendhinnad, sealhulgas kütus ja tööjõukulud, on oluliselt tõusnud.
Olulisemad muudatused liikluskindlustuse seaduses
Hüvitispiirid tõusid
Kui varasemalt oli isikukahjude (nt ravikulude) kindlustussumma 5,6 miljonit eurot, siis täna on see tõusnud 6,45 miljoni euroni ühe kindlustusjuhtumi kohta. Samuti on suurenenud varakahjude kindlustussumma, kasvades 1,2 miljonilt 1,3 miljoni euroni juhtumi kohta.
“Vedajate vaatest on oluline tähelepanu pöörata varakahjude hüvitise limiidile – kuigi kasv on arvestatav, katab kohustuslik liikluskindlustus maksimaalselt 1,3 miljonit eurot. Kõik sellest suuremad kahjud tuleb katta vabatahtliku kindlustusega, mida veondussektoris on seni kasutanud vähesed, kuid mis aitaks oluliselt riske maandada,” nendib IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap.
Transpordivahendi kasutamine vs teeliiklus
Kui seni hüvitas liikluskindlustus eelkõige kahjusid, mis toimusid sõiduki liikumisel või tee liikluses, siis nüüd laieneb kindlustuskaitse ka seismise ja parkimise korral. Sellest tulenevalt kehtib liikluskindlustus ka juhtudel, mis ei ole otseselt seotud teeliiklusega ega sõltu sellest, kas sõiduk oli liikumises või mitte.
Asendusauto kulud hüvitatakse
Liikluskindlustus hüvitab nüüd kahjusid, mis olid varem seaduses välistatud, levinum näiteks asendusauto kulu hüvitamine. Ka varem oli õigus asendusauto hüvitisele, kuid see tuli välja nõuda otse õnnetuse põhjustajalt. Uue seaduse kohaselt hakkab asendusauto kulu hüvitama aga kindlustus. “Hüvitatakse kulu, mis tekib asendusauto vajadusega, kui oma sõiduk on remondis. Praktikas ei ole muidugi kindlustusseltsidel spetsiifilisi tööautosid kuskil garaažis seismas, mistõttu on tal õigus rahalisele hüvitisele,” arutleb Konsap.
Kahjujuhtumi järel sõiduki väärtuse vähenemise kompenseerimine
Nüüdsest on võimalik nõuda hüvitist ka liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud sõiduki väärtuse vähenemise eest. Kui sõiduk saab kindlustusjuhtumis kahjustada, on kannatanul õigus taotleda hüvitist olukorras, kus taastatud sõiduki turuväärtus on madalam kui enne õnnetust.
“Tegemist on juhtumitega, kus sõidukit ei ole võimalik tehniliselt taastada täpselt samasse seisukorda nagu enne õnnetust või mille turuväärtus langeb peale taastamist,” selgitab IIZI ärikliendiüksuse juht.
Pardakaamera salvestis aitab klaasikahju hüvitada
Uuenenud seaduse kohaselt ei kuulu enam välistuste alla juhtumid, kus teel olev kivi või muu ese tekitab kahju teisele sõidukile. Vedajate kontekstis on tüüpiline näiteks klaasikahju, kus veoki koormast kukkunud kivi tabab taga sõitva auto esiklaasi.
Enamasti on sellistes olukordades süüdlast keeruline või isegi võimatu kindlaks teha, kuid pardakaamera salvestise olemasolul saab kindlustuselt ka selliste kahjude hüvitamist nõuda.
Liikluskindlustuse nõue laieneb ka registreerimata töömasinatele
Varem ei olnud võimalik registreerimata töömasinaid (nt: tõstukid, laadurid, raiderid ja metsamasinad jms) liikluskindlustusega kindlustada. See tähendas, et tekkivad kahjud tuli katta oma vahenditest, kui vastav vabatahtlik vastutuskindlustus puudus. Täna on liikluskindlustus paljudele laialt kasutatavatele töömasinatele kohustuslik.
Veoautode kahjusagedus ja kindlustuskulud: muutused ja väljakutsed
Veoautode kahjusagedus 2007-2022
Eesti Liikluskindlustuse statistika näitab, et viimaste aastate jooksul on kahjusagedus veoautode segmendis olnud kasvutrendis, samal ajal üldine kahjusagedus kindlustusturul on aastate jooksul stabiilselt langenud. Kui 2007. aastal oli Eesti kindlustusturu keskmine kahjusagedus 6%, siis 2022. aastaks oli see langenud 4,6%-ni, seega 100 kindlustatud sõidukist tegi kahju keskmiselt alla viie auto. Kindlustuskuludele avaldab mõju ka kindlustusturu tsüklilisus, mida saab hästi illustreerida liikluskindlustuse keskmise makse ja kindlustusandjate tehnilise tulemi muutustega aastate lõikes.
IIZI analüütik Tiit Jõgi sõnul on veoautode puhul kahjusagedus olnud läbi aastate kõrgem võrreldes üldise kahjusagedusega, aga kui 15 aastat tagasi oli veoautode kahjusagedus ca kaks korda kõrgem, siis nüüdseks on erinevus enam kui 3 korda. Seega on sellel sektoril oluline pöörata suuremat tähelepanu riskijuhtimisele ja kahjuennetusele, samuti ka kindlustuslahenduste optimeerimisele, et leevendada nii hinnatõusu mõju,” selgitab analüütik.
Rahvusvahelised vedajad: sihtriigid mõjutavad kindlustuskulusid
Rahvusvahelised vedajad peavad arvestama suuremate kindlustuskuludega, kuna kahjusagedus ja väljamaksed varieeruvad märkimisväärselt sõltuvalt riigist ja piirkonnast. “Näiteks, kui vaadata IIZI portfelli 10 suurimat rahvusvahelist vedajat, siis on liikluskindlustuse keskmine kahju Eestis 2200 eurot, samas kui Norras on see 6400 eurot. See tähendab, et Norra moodustab küll vaid 11% juhtumitest, kuid sealsete kahjude kogumaksumus on 22% kõigist väljamaksetest. See ebaproportsionaalne jaotus tõstab oluliselt kindlustuskulusid rahvusvaheliste vedajate jaoks,” kommenteerib IIZI analüütik.
Mida veoettevõtjad saavad ise ära teha?
Uued regulatsioonid ja kindlustustrendide muutused panevad veoettevõtjaid otsima võimalusi oma riskide paremaks maandamiseks ja kindlustuskulude optimeerimiseks.
- Telemaatikalahendused ja GPS-seadmed – võimaldavad jälgida sõidustiili, kiirust ning töö- ja puhkeaegade järgimist, aidates vähendada õnnetuste riski ja tõsta kindlustusandjate usaldust.
- Teadlik riskijuhtimine – ettevõtted peaksid süstemaatiliselt analüüsima oma kahjuajalugu ning leidma viise õnnetuste ennetamiseks, sealhulgas juurutama rangemaid ohutusnõudeid.
- Juhtide valik ja koolitus – kogenumad ja ettevaatlikumad juhid aitavad hoida kahjusageduse madalal, mis võib positiivselt mõjutada kindlustusmakseid.
- Täpne ja läbipaistev kahjukäsitlus – efektiivne kahjupraktika haldamine aitab hoida kindlustuskulusid madalamal ning säilitada ettevõtte usaldusväärse riskiprofiili.
Uuri rohkem siit >>
Seotud lood
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele