Eesti maanteetranspordi sektor vajab riigi tuge nii taristusse tehtavate investeeringute, õigusruumi arendamise kui kogu ärikeskkonna uuesti mõtestamise näol, kirjutas Äripäev oma sellel nädalal ilmunud juhtkirjas.
Äsjane õpetajate streik õpetas muu hulgas mõndagi, mida saab üle kanda teistessegi eluvaldkondadesse. Äripäeva meelest on maanteetranspordiski põhiprintsiip sarnane – ühest küljest on vaja kiireid otsuseid, mis aitaks ettevõtetel raskusi ületada, seejuures tuleb aga arvestada tuleviku nõudmisi ehk pikka vaadet. Ehk siis – riik peab aitama kujundada vaba ärikeskkonda, mitte asuma raha külvama.
Eesti riik on nagu väravavaht, kes tõrjub kõik ideed ja ettepanekud, kuidas ligi 60 000 inimesele tööd andva veondus- ja laondussektori konkurentsivõimet vabalangusest päästa, tõdesid ELEA juht Herkki Kitsing ja Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai saates "Logistikauudised eetris".
Maanteetranspordi sektori müügitulu on 400-500 miljonit eurot kvartalis. Iga seadusemuudatus, mis suurendab sektori konkurentsivõimet, tähendab riigile lisatulu enam laekuvate maksude näol, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Lauri Laats (Keskerakond).
Valdkonna areng tuleb vaid era- ja avaliku sektori koostöös ning enne kui uusi makse määrama hakata võiks vanade kogumisega tegeleda, tõdesid logistikavaldkonna juhid.
Paljud transpordifirmad on end kinni pannud, paljud raskustes, ning omavahel räägitakse, et kes aasta alguses ära ei lõpetanud, see lõpetab poole aasta pärast.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.