Tõnu Mertsina: koroonaviirus seab ettevõtete tarneahelad löögi alla

Eesti tööstustoodangu langus jaanuaris süvenes – eelmise aasta sama kuuga võrreldes tootsid tööstusettevõtted siis 11% vähem. Languses on nii energiatootmine, mäetööstus kui ka töötlev tööstus

Energiasektorit mõjutavad ühelt poolt kõrgele tõusnud süsinikdioksiidi hind, mis muudab elektri tootmise kallimaks. Samal ajal vähendasid erakordselt soojad ilmad soojatootmist ning väiksem elektri tarbimine ja Põhjamaades hüdroreservide tõus hoidsid elektrihinna madalamal. Nii vähenes jaanuaris elektritootmine aastases võrdluses 59% ja soojatootmine 25%. Väiksem elektritootmine mõjutab omakorda põlevkivikaevandust, mille tootmismaht vähenes jaanuaris 41%. Energiatootmine on püsivalt languses olnud alates eelmise aasta veebruarist – seega juba üle aasta. Süsinikdioksiidi kõrge hind, madalam naftahind maailmaturul ja koroonaviiruse mõjul tõenäoliselt vähenev nõudlus mõjutavad energiatootmist negatiivselt.

Töötlevas tööstuses toodeti jaanuaris 4% vähem toodangut, kusjuures tootmismaht oli languses kahes kolmandikus tegevusaladest. Selle tööstusharu tootmismaht on vähenenud juba alates möödunud aasta septembrist. Suurima negatiivse mõjuga oli jaanuaris elektroonikaseadmete ja ehitusmaterjalide tootmise vähenemine, samas kui tugevama positiivse panuse andsid toiduaine- ja põlevkiviõlitööstus. Põlevkiviõlitoodete tugev tootmismahtude kasv on kestnud küll juba pikemat aega, kuid hiljutine naftahinna langus maailmaturul mõjub sellele tööstusharule halvemini. Mõnevõrra pehmendab naftahinna languse mõju see, et praegu on osa põlevkiviõlitoodangust kindlustatud riskimaandamise instrumentidega.

Kui töötleva tööstuse toodangu koduturule müük on vähenenud juba üle aasta, siis eksport läks langusesse möödunud aasta oktoobris. Tööstusettevõtete hinnangud tootmise ja ekspordi väljavaate ning samuti ka uute tellimuste kohta selle aasta alguses küll veidi paranesid (sama toimus ka euroalal tervikuna), kuid ilmselt ei tunnetatud siis koroonaviiruse mõju veel piisavalt hästi.

Praeguseks ei ole maailmas kellelegi üllatuseks, et koroonaviirus on tarneahelatele rängalt mõjunud. Tarneahela tugeval häirel ühes riigis või segmendis on doominoefekt mujale. See, kui esimese taseme klientide tarnetega veel kõik korras on, ei tähenda seda, et teise, kolmanda või järgnevate tasemete klientide tarnetes probleeme ei või tekkida. Riigid ja ettevõtted, mille tarneahelad on kõige enam seotud koroonaviiruse poolt enim mõjutatud riikidega, eelkõige just Hiinaga, saavad suurema löögi. Hiinas, ja ilmselt ka Lõuna-Koreas, on viirus kontrolli alla saadud. Hiinas on ettevõtted küll tasapisi tööd alustanud, kuid olukord on jätkuvalt halb, seda enam, et paljudes teistes riikides eskaleeruv viirusepuhang suurendab riske.

Eestisse imporditud Hiina päritolu kaupade osakaal koguimpordist on veidi üle 7% ning kaks kolmandikku nendest kaupadest on tootmissisendid. Seega on Hiina päriolu tootmissisendid Eesti koguimpordis ligikaudu vaid 4%. Samas on Eesti väga avatud majandus ja meie toodang sõltub imporditud tootmissisenditest isegi rohkem, kui teistes meie lähiregiooni riikides. Seega oleme me tarneahelate häiretest palju mõjutatud.

Kuna koroonaviiruse leviku ja mõjuga on veel palju ebaselgust, siis oleks ettevõtetel mõistlik vaadata üle oma tarneahel – vähemalt esimese ja teise taseme juures ning määratleda alternatiivsed tarnijad, et muuta väärtusahel vajadusel mitmekesisemaks ja vähendada võimalikke tarnetega seotud riske.