Laevade ümberehituskeskuse käivitamine saab 25 miljonit eurot

Eesti merendusklaster koos kliimaministeeriumiga on võtnud juhtrolli Ukraina merenduse taastamisel ja tegu pole üksnes IT või konsultatsiooniteenustega, vaid ka reaalsete Eestis toodetud seadmetega, millega kaitsta Ukraina sadamataristut. „Eestist hakkab Ukrainasse liikuma ikka „päris asju,“ kinnitas merendusklastri juhatuse liige ja Ukraina abistamise projekti juht Ahto Pärl saates „Logistikauudised eetris“.

Ukraina merenduse ülesehituse plaani 600miljonilise abipaketi enamik töid on võimalik Eestis teostada, rääkis hommikuprogrammis taristuminister Vladimir Svet.

Eesti Kliimaministeeriumi algatusel ja koostöös Eesti Merendusklastri ja Ukraina partneritega on välja kasvanud UA Maritime Recovery Plan, ehk Ukraina merenduse taastamise kava, mille eelarve ulatub üle poole miljardi euro. Ettevõtmisele oodatakse tuge nii erasektorist kui riigi sõjalisest eelarvest.

BLRT Grupi territooriumil Tallinnas Koplis alustab tööd Eesti suurim laevade hoolduseks, remondiks ja kaasajastamiseks mõeldud ujuvdokk. Hat-San Shipyardi laevatehases Türgis valminud ja meritsi Eestisse pukseeritud ujuvdokk on 180 meetrit pikk, 30 meetrit lai ning kandevõimega kuni 10 000 tonni.

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.