Nobe autotehas võib tulla Tallinna külje alla

Äripäeva raadio hommikuprogrammis nimetas Genfi autonäitusel oma kolmerattalist elektriautot tutvustanud Muljar kavandatavat autovabrikut nanovabrikuks, kus ei valmiks aastas üle paari tuhande auto.

See rahvaalgatus on meil ka plaanis (naerab). Genfis käik näitas, et inimestele meie auto meeldib. Meil tekkis mitu edasimüüjat Kuveidist kuni Hollandini ja tundub, et selline Eesti väikeauto on inimestele meeltmööda ja vabrikut nõutakse.

Ma arvan, et meie esimene autovabrik tuleb kusagile Tallinna külje alla. Plaanis on teha selline nanovabrik, mis toodab 1000 kuni 2000 autot aastas. Ja kui maailm tahab rohkem meie autosid, siis järgmise nanovabriku teeme kusagile mujale. Vesterbacka (praegu eelkõige tunneliprojektiga kuulsust kogunud soomlane Peter Vesterbacka – toim) arvas, et äkki teeme Detroiti, aitame Ameerikal jälle suureks saada.

Jah, Peterile väga meie masin meeldis, ta ütles, et ta võtab number ühe ära. Praeguseks on meil siis koos Genfis reserveeritutega seitseteist autot.

Ei, praegu ei ole. Iga kord vastab ta sellele, et investeeris ettevõttesse läbi selle, et ostis esimese auto. Eks ta vaatab küljepealt, kas me ikka saame omadega hakkama. Tal on endal üle 30 projekti ja kindlasti ei saa ta sada protsenti oma aega ja energiat meile pühendada.

Praegu me otsime 9 miljonit eurot, oleme selleks nõus osa Nobest ära müüma.

Jah, on inimesi käinud ja uurinud ja küsinud, aga eks nad tahavad näha rohkemat müüki ja seda, et meie esimesed autod tänavatel ringi liiguks.

Nii Eestist kui ka väljastpoolt on olnud.

Eks meil tuleb palju osasid mujalt ka. Ise tegeleme põhiliselt elektroonika ja akude optimeerimise kokkupanemisega. Suuremad osad, nagu mootorid ja keredetailid, tulevad kusagilt teisest vabrikust, me ise kõike päris tootma ei hakka.

Praegu mõtleme 30–40 inimesest ja 15 robotist.

Ma arvan, et järgmise aasta keskel hakkame otsima. Praegu on meil plaan järgmise aasta septembriks toota neli-viiskümmend autot. Ja siis järgmise aasta lõpus juba hakata otsima inimesi.

Genfis olime me ainuke auto, kellel oli kolmerattavedu. Kolmerattalistest oli väljas muidugi ka vana klassik Morgan. Morganil küll veab ainult tagumine ratas, nii et me olime kogu näituse ainukene kolmeratta-džiip. Inimesed läksid küll kõigepealt meist, pea kuklas, mööda, et vaadata Ferrarisid ja Aston Martinit, aga kui silmanurgast märkasid Nobet, siis jäid seisma, naeratasid laialt, keerasid ringi, võtsid sõbral küünarnukist kinni, et tule vaata, siin on midagi lõbusat.

Auto kaalub meil natuke üle kuuesaja kilo ja GT versioonis on Nobel peaaegu 100 hobujõudu, ta läheb nii läbi muda, lume, liiva kui ka madala nõmme, nii et selles mõttes on ta džiip. Samas on muidugi linnas ka väga väle ja nägus.

Meie baasmudel maksab 37 000 ja GT 47 000. Kõik, mis Genfis reserveeriti, olid GT mudelid.

Põhirõhk on Nobe 100-l, meil on tulemas ka Nobe 500, see on selline väike kastikas koodnimega Ago. Selliste väikeautode juurde me kindlasti jääme.

Ma arvan, et me saame esimese registreeritud siin mais-juunis. Praegu räägime ka laulu-tantsupeo komiteega läbi, et Nobest tuleks tõrviku vedaja.