Logistikadoktor: Vene transiit ei taastu kunagi

Olga Nežerenko tõi välja, et lisaks halvale poliitilisele olukorrale pole ettevõtetel enam ka praktilist vajadust kasutada Euroopa-Venemaa kaubaveoks Eesti sadamaid. „Kunagi loodeti, et Venemaa sadamaarendused Peterburi lähedal ei hakka tööle ja Läänemere idakaldal jäävad põhilisteks Eesti ja Läti sadamad. See rong on nüüd läinud. Peterburi ümbruskonna paljudest sadamatest koosnev infrastruktuur töötab juba aastaid täisvõimsusel ja seda laiendatakse. Vene turule on nüüd otseaken,“ ütles ekspert.

Logistikadoktori sõnul tekib uus võimalus Eesti asukohta majanduslikult ära kasutada seoses Põhja-Jäämere laevatatavaks muutumisega. “Eksperdid on üsna ühel meelel, et Põhja-Jäämerest kujuneb uus Hiina-Euroopa laevatee ja Skandinaavia põhjaosast liigub kaup lõunasse edasi mööda raudteed. Konkreetsed marsruudid on aga lahtised. Venemaa sooviks Euroopa-poole sadamateks Murmanski ja Kandalakšat, kust edasi liiguks kaup mööda raudteed Moskva kaudu läbi Varssavi Berliini,” rääkis Nežerenko.

“Soomlased on väga aktiivsed, et peamine sadam oleks hoopis Põhja-Norras, kust kaup liiguks Kesk-Euroopasse läbi Soome ja Baltimaade. Selle jaoks on vajalik nii Rail Baltica kui Tallinn-Helsingi tunnel,“ lisas Nežerenko.

Dotsendi kinnitusel on praegu Eestisse uue raudtee rajamiseks optimaalne aeg. „Me enamasti ei mõtle sellele, aga ka raudteedel on oma nii-öelda säilivusaeg. Selleks loetaks enamasti umbes sadat aastat. Meie tänased raudteed on rajatud 19. sajandi lõpust Teise maailmasõjani. Rail Baltica näol saame tuntava osa Eesti raudteevõrgust uueks ehitada, kasutades selleks suures osas Euroopa Liidu raha. See võimalus tuleb ära kasutada,“ ütles ekspert.

Õppejõu sõnul on põhiküsimus selles, kas tahame olla osa 21. sajandil väljakujunevast uuest majanduskoridorist või jääda globaalse äri mõttes kolkaks. „Kui Hiina-Euroopa transiit hakkab kulgema läbi Eesti, siis on see ajalooline võimalus olla maailmamajanduses oma suuruse kohta ülimõjukad. Rahvusvahelised ettevõtted juba saavad potentsiaalist aru, Baltimaade logistikasektorisse on hiljuti tulnud märkimisväärset raha Saksamaalt ja Hiinast. Nüüd peame ka ise ettevõtlikud olema ja võimaluse maksimaalselt ära kasutama,“ ütles dotsent.