Lehe Pruulikoja kaasomanik ja juht Gristel Tali tutvustas 2. - 3. märtsil toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil viit strateegiat, kuidas tarneahelaid efektiivsemaks muuta.
- Lehe Pruulikoja kaasomanik ja juht Griste Tali Foto: Urmas Kamdron
Esimene strateegia – palju tarnijaid
Sellisel juhul ostame tõenäoliselt hinda. Paneme tarnijad ritta hinna alusel ja sarnaseid pakkumisi on väga palju. Jätan selle ostuspetsialisti ülesandeks, sest see on tema ülesanne leida õige asi ja see kohale organiseerida, näiteks pesuvahend. Kui mina oleksin selle kauba tootja, siis mu partnerid jätaksid minu ülesandeks prognoosimise. Selle strateegia puhul vastutab hankija prognoosi eest ja hangitakse standardseid tooteid.
Teine strateegia – vähe tarnijaid
See tähendab, et mul on ehk üks hea partner, kes mulle toodab. See võib olla näiteks tehnoloogiline toode. Kui igal aastal kasvan ja laienen, siis mul on üks kindel partner, kes mõtleb ka kaasa ja näiteks teeb mulle mõne roostevabast terasest eseme lahenduse. Tarnija kaasatakse selle strateegia puhul ettevõtte JIT (just in time) programmidesse. Hankija vahetus võib selle strateegia puhul olla väga kulukas ning selle partnersuhte muutmine eeldab investeeringuid.
Kolmas strateegia – vertikaalne integratsioon
Kui rääkida õlletootmisest, siis minu puhul tähendaks see, et hakkan ise poepidajaks või pubipidajaks. Või veelgi laiemalt: teen oma õllepoodide keti. Või siis vastupidi – millest õlut tehakse? Hakkan ise pärmi arendama või minust saab põllupidaja. Vertikaalne integratsioon peaks andma võimaluse suurendada äri kasumlikkust, optimeerides kõiki tarneahela lülisid. See võiks anda konkurentsieelise ja parema EBITDA. Küsimus on selles, kas ma olen võimeline selle ahela ka ära juhtima? Kas olen võimeline selle tööle panema?
Neljas strateegia – outsourcing
Teine asi, mida laialt kasutame, on outsourcing. Lihtne on väljast võtta teenuseid või asju, mida ma ise ei tee. Näiteks võetakse väljaspoolt turvateenuseid, samuti raamatupidamist. Mina võtan väljast näiteks finantsjuhtimise, laomajanduse ja transpordi. Kui me oma ettevõttega alustasime, siis tegime seda kõike ise, sest paljud partnerid meid jutule ei võtnud. Viisime oma klientidele kõik ise kohale. Kasvasime kiiresti.
Viies strateegia – virtuaalsed ettevõtted
Näiteks Nike on näide virtuaalsest ettevõttest. Nad teevad hästi marketingi ja tootearendust ehk oma võtmetegevusi. Ülejäänu teevad partnervõrgustiku ettevõtted. Võtmeoskused või kompetentsid on need, mis teevad meie jaoks Nike’ist Nike’i. Nike ei ole tootmisettevõte, müügiettevõte ega logistikaettevõte.
Gristel Tali sõnul tuleks kõiki neid strateegiaid oma tarneahelas kombineerida. „Ei ole nii, et valin ühe ja ehitan kõik sellele ühele üles. Ka õlle tegemises puutume iga päev kokku erinevate teenuste ja materjalidega, millest teeme oma kliendi jaoks elamuse,“ märkis ta.
Seotud lood
Poolte ekspedeerimis- ja logistikaettevõtete jaoks on juba praegu probleem, kuidas kohaneda digitehnoloogiaga. Ettevõtete struktuur ei saa olla enam monoliitne, vaid struktureeritud inkubaatorite, riskikapitalifirmade ja idufirmadega, rääkis Inkubatsioonikeskuse IQbator asutaja, ettevõtja ja ingelinvestor Niko Slavnic täna toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Isiksuse tüüpe on erinevaid: on kohanejad, kellega saab asju kokku leppida, võistlejad, kelle arvates peaksid kõik tegelema oma asjadega, ja vältijad, kellega mind on elu kõige rohkem kokku viinud ja kes ma paraku ka ise olen, rääkis endine Nordica juht Erik Sakkov tänasel Pärnu Tarneahelakonverentsi teisel konverentsipäeval.
Logistika Plussi juht Toomas Orutar rääkis tänasel Pärnu Tarneahelakonverentsil in-house laoteenusest.
Täna algas Pärnus Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee korraldatud kahepäevane Pärnu Tarneahelakonverents „Hoiame kokku“. Väljamüüdud saali on kogunenud ligi 240 osalejat, esinejaid on nii Eestist kui mujalt.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.