Valitsus plaanib muuta transpordisektorit keskkonnahoidlikumaks

Eelnõu kohaselt peab alates tänavu maist tarbimisse lubatud kütus sisaldama vähemalt 3,3 protsendi energiamahu ulatuses biokütust. Järgmisel aastal on vastav tase 6,4 protsenti, 2019. aastal 8 protsenti ning 2020. aastal 10 protsenti.

Ühtlustamaks kohustust naaberriikide vedelkütuse turuga, ei pea kohustuse rakendumise ülemineku ajal selle aasta novembrist 2018. aasta märtsini (k.a) diislikütusele biokütust lisama. Kui biokütus on toodetud jäätmetest või jääkidest, saab selle panust eesmärgi täitmisel arvestada kahekordselt.

Taastuvast energiaallikast toodetud vedelkütuse sisaldusega kütused sobivad enamustele sõidukitele ning seda iga ilmaga. Eestis võib kasutada taastuvast energiaallikast toodetud vedelkütust bensiini puhul kuni kümne protsendi ulatuses fossiilses kütuses ja kuni seitsme protsendi ulatuses diislikütuses. Siiski ei soovitata loetletud arvul vanematel bensiini kasutavatel sõiduautodel biokütuse lisandiga bensiini kasutada. Sellest lähtudes ei sea eelnõu biokütuse lisamise kohustust bensiinile oktaanarvuga 98. Diislikütuse ja biokütuse segu sobib kasutamiseks kõigile diislikütust kasutavatele mootorsõidukitele.

Biokütuse sisaldus vedelkütuses märgitakse alates 2018. aastast tanklates bensiini puhul märkega E10 (biokütuse sisaldus kuni kümme protsenti). Diislikütuse puhul kasutatakse märgistust B7 (biokütuse sisaldus kuni seitse protsenti). Andmeid sõidukite kohta, milles ei ole soovitatav taastuvast allikast toodetud kütust kasutada, avaldatakse Maanteeameti veebilehel.Biokomponendi lisamise kohustus tuleb Euroopa Liidu direktiivist, millega peavad liikmesriigid tagama, et aastaks 2020 kasutatakse transpordis vähemalt kümne protsendi ulatuses biokütuseid. Leedus ja Lätis moodustab nende osakaal juba 5 protsenti, Soomes üle 15 protsendi. Eesti on viimane liikmesriik, kes kohustuse üle võtab. Eelmisel aastal kasutati Eesti transpordisektoris 0,2 protsendi ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud kütust (elektrienergia).