Pärnu Tarneahelakonverents 2017 programmijuhi Kalle Uusmaa hinnangul ei pea Eesti ettevõtted tarneahelajuhti ikka veel strateegilise juhtimise osaks.
- Pärnu Tarneahelakonverents 2017 programmijuht Kalle Uusmaa Foto: Erakogu
Tänavuse Pärnu Tarneahelakonverentsi märksõnad on läbirääkimised ja suhted. Kui head läbirääkijad Eesti ettevõtted Sinu hinnangul on?
Läbirääkimisoskus on võtmetähtsusega kõikides tarneahela lõikudes. Olen vestelnud mitmete erinevate valdkondade inimestega ja märganud, et koostöö edenemisest rääkides kõlab läbivalt sama probleem. Rääkida ja suhelda tahetakse, aga tõsiste, pikaajaliste ja kestvate suhete hoidmisel jäädakse hätta. Sellest, kas põhjuseks on teadmiste ja oskuste puudus, isiksuslikud iseärasused või midagi muud, teeme konverentsil juttu eelkõige teise päeva esimeses sessioonis. Läbirääkimiste oskuste ja tarneahela üleste suhete olulisust kajastame aga läbivalt kõikides teemaplokkides.
Kuidas meie ettevõtete omavahelist koostööd võiks kirjeldada? Kas koostöö ja koostöövalmidus tarneahelas on kasvamas?
Konverentsi esinejate hinnangul on ettevõtete vahelises koostöös paranemise märke. Tõsiste, kõikidele osapooltele kasulike suhete jõudmiseni on aga veel pikk tee minna.
Pärnu Tarneahelakonverents 2017 pakub nii mõndagi valdkonna juhtidele ja otsustajatele, teiste seas ka tegevjuhtidele. Milline on tegevjuhi roll tarneahelas?
Tegevjuht ei pea olema spetsialist ettevõtte põhitoodangu mõistes. Hea tegevjuht mõistab ettevõtte toote või teenuse täielikku elutsüklit ning konkreetse ettevõtte rolli väärtusahelas. Konverentsil räägime efektiivsuse ja koostöö olulisusest tarneahelas. Tihti on just tippjuht see, kes näeb ja tunnetab ettevõtte kohta turul, mistõttu on tema roll võtta üldvastutus tarneahela efektiivse toimimise eest ning olla probleemide korral nende n-ö omanik.
Millist töölõiku tarneahelast tegevjuht ei saa ega tohigi alluvatele delegeerida?
Ideaalses ettevõttes on tarneahela juhtimine strateegiline positsioon ning tarneahelajuht tegevjuhi parem käsi. Toote või teenuse elutsüklit puudutavad otsused peaksid sündima koos. Heas tiimis on tihti ka finants-, tootmis-, lao-, personali- ja teised juhid. Tegevjuhi ülesanne, mida ta peab ise ellu viima, on kogu tiimi planeerida, mehitada, motiveerida. Ja palju suhelda. Et tekiks kokkuhoidmise tunne.
tulekul
Pärnu Tarneahelakonverents 2017: Hoiame kokku
Aeg: 2.-3. märts 2017
Koht: Estonia Resort & Spa, Pärnu
Teemad: suur pilt tarneahela juhtimises, lõpetame raiskamise, suhted ja läbirääkimised, kakelda või teha koostööd, innovatsioon tarneahelas, ioovus äris
Laval: Marko Rillo, Gristel Tali, Niko Slavnic (Sloveenia), Toomas Orutar, Tõnis Viiroja, Oleg Gross, Gea Gross, Kadri Kristjuhan-Ling, Hele Hammer, Yrjö Ojasaar, Kaur Andresson, Alistair Fee (Iirimaa), Mika Lammi (Soome)
NB! Kava täieneb.
Tutvu täpsema kavaga
SIIN.
Soodushinnaga saab registreerida kuni neljapäevani. Registreerida saab
SIIN.
Kuivõrd näevad Eesti ettevõtted tarneahelajuhtimist strateegilise juhtimise osana? Kas see on täna probleemiks?
Oma vaatluskogemuste ja kuuldu põhjal arvan, et pigem ei peeta tarneahelajuhti strateegilise juhtimise osaks. Töökuulutuste järgi otsitakse tarneahelajuhiks tihti lao- või transpordijuhti ehk spetsialisti. Pärnu Tarneahelakonverentsil on ülesanne mõtteviisi veel ja veelkord läbi eriliste näidete ja edulugude selgitada.
Kui vastuvõtlik on Eesti logistikasektor uutele innovaatilistele lahendustele ja tehnoloogiatele?
Paistab, et üsna vastuvõtlik. Paraku peame arvestama, et kõiki uusi toredaid vigureid ei saa ja pole mõistlik kohe täies mahus rakendada. Tark õpib teiste vigadest.
Kas Eesti ettevõtted tegelevad piisavalt aktiivselt tarneahelate efektiivsemaks muutmisega ja uute lahenduste otsimisega?
Lühiajaliselt ja kitsastes lõikudes tehakse parendusi efektiivsuse suunas pidevalt. Otsitakse raiskamisi ja probleeme ning antakse nende pihta tuld. Algselt Jaapanist pärit Toyota juhtimiskultuur rõhub aga pikaaegsetele koostöösuhetele, sõbralikule ja isegi kodusele töökeskkonnale. Konverentsi tarneahela efektiivse sessioonis räägime lähemalt nende kahe lähemise erinevusest koos eluliste näidetega.
Traditsiooniline Pärnu Tarneahelakonverents toimub juba 2.-3. märtsil. Millest sellel aastal räägitakse, mis on fookuses?
Neljandat korda toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil keskendume strateegilistele valikutele ja otsustele tarneahelas. Nagu pealkirigi ütleb räägime kokku hoidmisest – oma meeskonna ja koostööpartneritega kokku hoidmisest, konkurentidega kokku hoidmisest, raiskamise vähendamisest ehk ressursside kokkuhoidmisest ja uutest tehnoloogiatest, mis aitavad samuti raha kokku hoida. Käsitleme põhjalikult integratsiooni – olgu see horisontaalne, vertikaalne või miks mitte virtuaalne. Vaatame erinevaid organisatsiooni edasiliikumise viise ja kuulame kogemuslugusid sellest, mida ühe või teise meetodi valimine endaga kaasa on toonud.
Keda programmijuhina kindlasti kuulama ootad?
Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud tööstuse, logistika, kaubanduse ja infotehnoloogia valdkondade tegijad. Ootame eelkõige ettevõtete tarneahela- ja tippjuhte. Samas kuna tarneahela ja selle juhtimise all mõistetakse erinevates organisatsioonides erinevaid asju, ootame kõiki inimesi, kelle tegevusest sõltub toote või teenuse elutsükkel.
Seotud lood
2. ja 3. märtsil toimuvale Pärnu Tarneahelakonverentsile „Hoiame kokku“ on end kirja pannud juba üle 200 inimese. Vaata allpool, kes tulemas on!
Logistika Plussi peadirektor Toomas Orutar rääkis Logistikauudistele tihedast konkurentsist logistikasektoris ja uuenduste vajalikkusest.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.