Hääleta! Aita valida Aasta Logistikategu 2016

Hääletada saab kuni 8. novembrini k.a ja hääletanute vahel loosime välja tasuta osalemise 18. Logistika Aastakonverentsil – kaubanduse arengustsenaariumid. Hääletada saab vaid üks kord ja ühe logistikateo poolt. Omaenese logistikateole antud hääled ei lähe arvesse.

Logistikategusid hindab nii žürii kui avalikkus - sealjuures on žürii otsusel 50% ning avalikkuse hinnangutel 50% osakaal. Võitja selgub kaalutud häälte summeerimisel. Punktide võrdse jagunemise korral saab määravaks žürii otsus. Žürii koosseisu kuuluvad Logistika Aastakonverentsi programmijuht, Äripäeva logistikaajakirjanikud ning ProLogi juhatuse liikmed.

Kolme võidutöö esitlemine ja autasustamine leiab aset 17. novembril toimuval 18. Logistika Aastakonverentsil – kaubanduse arengustsenaariumid. Konverentsi programm ja registreerumine SIIN.

HÄÄLETAMINE ON LÕPPENUD! 

Loe ka nominentide tutvustusi: 

1. COOP – uus logistikakeskus

Coop Eesti avas oktoobris üle 43000-ruutmeetrise logistikakeskuse, koondades varasemalt Tallinnas, Assakul ning Tartus asuvad laod. Uus logistikakeskus muudab tarneahela efektiivsemaks, parandab tarnekindlust, võimaldab tegutseda väiksemate laovarudega, kuid samas käidelda suuremat hulka tooteid ja kaubamahtusid. Tänu sellele on tarneahelasse lisandunud uusi kaubarühmasid. Lisaks logistilistele võimalustele aitab uus keskus kokku hoida majandamiskulusid ning parandab töötajate töö- ja puhkeaja tingimusi.

Uus logistikakeskus planeeriti, projekteeriti ja ehitati nullist spetsiaalselt Coop Eesti praegusi ja tulevasi vajadusi arvestades. Ladude kolimise maht ja kiirus (sellele kulunud aeg) on Eestis seninägematu, see toimus suuremate takistusteta ning jätkas igapäevast tööd koheselt pärast kolimist. Näiteks tavakapaude laost koliti rohkem kui 15000 euroalust ja 9000 toodet (SKU) uude logistikakeskusesse 72 tunniga. Kolimine teostati 150 töötajaga ning uues laos jätkus protsess ilma suuremate tõrgeteta koheselt.

Esimeste nädalatega näeme tarneahelas efektiivsuse kasvu, numbritest saame rääkida 2017. aastal.

2. COOP – Nutikassa  

Coop Eesti avas kevadel Eesti esimese Nutikassa, mille nimigi selgitab, et tegemist on uue põlvkonna iseostlemissüsteemiga. Erinevalt kõigist konkurentidest jaguneb Nutikassa kaheks: esimene on skaneerimispultidega lahendus (self-scanning), mis loob suurte ostude tegijale mugava võimaluse tõsta kaup riiulist otse ostukotti, ilma et peaks kauba uuesti kassalindile ja sealt omakorda ostukotti laduma. Iseteeninduskassa (self-checkout) lahendus võimaldab aga väikeste ostude tegijal kaup ise kassas registreerida ning tasuda toodete eest kiiresti tavajärjekorras seismata. Coopi eesmärk ei ole ainult uue tehnoloogia rakendamine, vaid ka harida klienti selles osas, kuidas Nutikassa ostlemise mugavamaks teeb. Paindlik lahendus on võimaldanud Coopil võtta igas kaupluses kasutusele just selline lahendus, mis vastava poe klientuurile kõige paremini sobib. Just täna avasime Lasnamäe Maksimarketis Nutikassa mõlema, nii skaneerimispultide kui ka iseteeninduskassa lahendusega.

Coopi Nutikassa pultide näol on sisuliselt tegemist pihuarvutitega, mis lisaks kauba skaneerimisele võimaldavad tulevikus kuvada kliendile varem tehtud ostunimekirjasid, teha personaalseid sooduspakkumisi, sooritada mobiilimakseid jpm.

Pärast esimeste Nutikassade avamist on huvi uue põlvkonna iseostlemissüsteemi vastu kasvanud kõigis Coopi ühistutes üle Eesti ning aasta lõpuks on Nutikassa kasutusel vähemalt 18 Coopi kaupluses. Kauplustes, kus on kasutusele võetud Nutikassa lahendus, tehakse pea iga viies ost Nutikassaga.

3. Eesti Rahva Muuseum (ERM) – uue hoidlasüsteemi ehitamine 

Tänavu lahendas Eesti Rahva Muuseum oma suurima logistikaülesande pärast II maailmasõda, kui ehitas üles oma 1,2 miljoni museaali säilitamiseks ja haldamiseks vajaliku uue hoidlasüsteemi. Kokku 8000 m² hoidlapinda digitaalse riiulijuhtimise ja arvepidamisega, mis tähendab kvalitatiivset muutust nii riigi vara säilitamisel kui ka uurijate/huviliste teenindamisel.

Lisaks museaalidele kolis muuseum perioodil märts-september kogu muu toimimiseks vajaliku vana ja uue vara uude peahoonesse (kokku hinnanguliselt kuni 400 merekonteinerit). Operatsioon viidi läbi ette nähtud eelarve piires ja ajagraafikus nii, et täideti 2013. aastal hoone nurgakivi pannes antud lubadus avada muuseum külastajatele 1. oktoobril 2016. Hea plaani kõrval oli õnnestumise tähtsaim tegur muuseumi koguhoidjate entusiasm ja ihuramm.

4. Jetoil  – kombo kütuseportaalist e-kütus ja uudse mahalaadimissüsteemiga autodest

Protsess: kombo kütuseportaalist e-kütus & uudse mahalaadimisüsteemiga autodest.

Visualiseerimine ehk optimaalse tarneringi koostamiseks on tellimused kuvatud tarneaadressi põhiselt kaardivaates. Koormad on visualiseeritud, koorma kontroll tagab, et erinevad tooted ei seguneks, kogused oleks õiged.

Teavitused ehk SMSid kliendile tolli kinnitamiseks, tellimuse tarne alustamisest.

Müügi ja logistika sidumine ehk müük näeb online-kaardivaates, kus on tarnet ootavad tellimused ja millised tema kliendid paiknevad sealsamas kõrval.

Logistikalahenduse eesmärk oli täita kliendilubadus ehk kütus kohal kahe tööpäeva jooksul ning optimaalse tarneringiga. Samuti oli eesmärk lihtsustada logistikakorraldust, et erihariduse ja kogemuseta inimene suudaks teha logistiku tööd, ning müügimeeskonna müügi “sihtimine”.

Tulemuseks olid optimaalsed tarneringid, kõik suudavad teha logistikat ning sihitud müük.

5. Nordica – aastaga rahvusvaheliselt aktsepteeritud lennufirmaks

Nordica loodi 2015. oktoobris ülesandega tagada rahvusvahelised lennuühendused Tallinnasse ja Tallinnast. Antud eesmärgiga alustati opereerimisega partneroperaatorite abil 8. oktoobril 2015 ning valmistuti koheselt ka oma lennuvõimekuse ning vastava organisatsiooni loomiseks. Veel enne 2015. aasta jõule anti sisse paberid Eesti „Lennuettevõtja Sertifikaadi“ (AOC) taotlemiseks, mis väljastati vähem kui kahe kuu möödumisel ehk veebruaris 2016, mil alustati ka oma lendude teenindamisega. Järgmise viie kuu jooksul suunati fookus meeskondade värbamisele, koolitamisele ja komplekteerimisele, mille tulemusena opereerib Nordica tänaseks juba 6 CRJ-tüüpi lennukit ning teostab 80% oma lendudest. Augustis läbis ettevõte ka IATA rahvusvahelise turvaauditi I OSA, eesmärgiga saada vastav sertifikaat jaanuariks 2017. Selle saavutamisel saab Nordicast juba ka rahvusvahelise lennufirmade perekonna täieõiguslik liige ning seda kõike vähem kui viieteistkümne kuuga peale ettevõtte asutamist.

6. Saku Õlletehas - automatiseeritud laosüsteem

Saku Õlletehas otsis lahendust, mis aitaks efektiivsemalt läheneda kasvanud tootmismahtudele ja tarnekindlust tõsta. Ligi 2 miljoni eurose investeeringuga soetati Saksa tootjalt Jungheinrich robottransporteritel põhinev automatiseeritud riiulisüsteem ja paigaldati uus laohaldussüsteem.

Uue laosüsteemi eelisteks on kõrgus ja sügavus, kus alused liiguvad riiuleid pidi robottransporteritega. Tellimusi juhitakse reaalajas tõstukitele paigaldatud tahvelarvutite vahendusel, mis kindlustab sujuva liikluse lao ja komplekteerimisala vahel.

2015/2016 madalhooajal paigaldati süsteem Saku olemasolevasse laohoonesse, tänavu sügisel käivitunud teise etapi tööd lõppevad 2017. aasta jaanuaris.

Automatiseeritud laosüsteem tõstab oluliselt logistikaahela paindlikkust, klienditeeninduse kvaliteeti ning efektiivsusnäitajaid: 

Ladustamisvõimekuse kasv esimeses faasis oli +45%Teise etapiga on ladustamisvõimekus kahekordistunud(+100%)Tarneprotsess on kiirenenud orienteeruvalt veerandi võrraja märgatavalt on paranenud tarnekindlusOluliselt on vähenenud kaubaaluste ja tõstukite liiklus ning ettevõttevälise transpordi kasutamine, mis omakorda tõstab tööturvalisuse tasetning vähendab liiklusintensiivsusttehase territooriumil 

 

7. Tallink - laevade varustamise tsentraliseerimine

Traditsiooniliselt toimub laevade varustamine sadamates või vahetus läheduses olevatest ladudest. Tallink Grupp laevastikku varustasid 8 ladu Läänemere erinevatel kallastel. Laod olid Tallinkil nii enda omad, renditud kui ka 3PL teenusepakkujate poolt. Oluline oli sadamate katvus ja kiirus, kuid sellise killustatusega kaasnesid probleemid: suur varude ja personali vajadus, dubleeritud importveod sarnastelt suundadelt eri ladudesse, suured ladustamiskulud ja detsentraliseeritud juhtimise ebaefektiivsus.

Kolme aasta eest alustades oli selge, et majanduslikult oleks mõistlik tsentraliseerida. Tuli leida moodus Läänemere erinevates sadamates maabuvate laevade varustamiseks, kui varud paiknevad ühes kohas. Vastust nägime omalaadses jaotusskeemis: laevad varustavad laevu.

Seejärel selgitasime koos konsultantidega välja Tallink Grupi kõikide ettevõtete ladustus- ja tugiteenuse vajadusele vastava laomudeli. Ehitasime Maardusse 11500-ruutmeetrise logistikakeskuse, mis võimaldab ladustada 14 000 kohta alusekaupa, 10 000 kohta peenkaupa ja 25 000 kohta noppekaupa poolautomaatses vertikaalliftis.

Käivitasime 2016. aasta veebruaris uue Tallink laevade tsentraalse varustusskeemi ning oleme kolinud uude logistikakeskusesse sadamates asunud ladusid Rootsist, Soomest ja Eestist.

Toimunud muudatusest tulenevalt:

vähendame ladustuskulusid 25%juhime tsentraalselt varusid, materjali- ja infovoogekasvava käibe toetamiseks suurenes ladustusvõimekus 30%uuendasime IT-süsteeme (WMS, ERP, liidestused) ja tööprotsessekonsolideerisime impordi põhiveod

Tallinki logistikakeskus loob platvormi, et pakkuda meie laevadel ja hotellides klientidele uusi innovaatlisi teenuseid suuremas valikus.