Laopindade turul lähevad kaubaks stock-office pinnad

Kinnisvarabüroo Uus Maa kirjutab oma turuülevaates, et A-klassi stock-office pindasid iseloomustavad väiksed pinnad (200-500 m²), kuid mis lisaks tavapärastele lao- ja tootmispindade asukohanõuetele taotlevad ka head nähtavust ja liiklusvoogu. Seetõttu on selliste arenduste rajamisel eelisseisus suuremad linnast välja viivate teede äärsed piirkonnad ning linnasisesed arendused. Kui praegused linnasisesed arendused õnnestuvad, siis võibki stock-office pindade raskuskese nihkuda Tartu maantee suunalt linna. Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul on Rae ja Peetri piirkond stock-office arendustes jäänud tahaplaanile, kuna juurde on tekkinud linnasiseseid alternatiive – Priisle, Järve. „Täna paljud küsivad, kuidas on lood ühistranspordiga ja seetõttu on linnasisestel arendustel tekkinud konkurentsieelis,“ rääkis Habal. Ta lisas, et ühe eelisena võivad linnasisesed arendused hakata meelitama ka jaekliente, mida linnavälised ei tee. Kõik see tõstab ka linnasiseste stock-officite üürihinda. Habal näeb jaeklientide meelitamise eesmärgil stock-officitele suuremat potentsiaali Tallinnas Laki ja Mustamäe piirkonnas, kus on inimeste (jaeklientide) liikumine juba väljakujunenud.

Uus Maa logistika- ja tööstuskinnisvara konsultant Einari Niin lisas, et Haabersti-Mustamäe suunal on selliste pindade nõudlus suur, kuna seal on palju vananevat pinda ja palju ettevõtteid.

Lasnamäe külje all asuvas uues tööstuspargis stock-office pindade arendamist alustanud Hammerhead juhatuse liige Allan Kool ütles, et Priisle arendusse on saadud ankurüürnikuks Assa Abloy. Tihti on ettevõtete juhid tüdinenud sõitmast kaugel asuvasse lao- ja tootmispinnale ning otsivad soodsama asupaigaga pinda. Samas tõdes ta, et Vana-Narva maantee vavanenud pindadelt ei ole neil õnnestunud veel ühtegi klienti enda juurde tuua. Kool on aga kindel, et stock-office pinna arendajana on neil kindel eelis olemas, kuna aitavad kulusid kokku hoida võimaldades ettevõttel kontori, lao ja müügi kokku kolida ühele aadressile.

Üürihind püsib stabiilne

Stock-office pindade valdavad üürimäärad püsivad stabiilsetena, ehkki linnasiseste arenduste suurenemisel on tunda survet üürihinna mõõdukale tõusule. Linnasisestes arendustes jäävad Uus Maa andmetel üürimäärad valdavalt vahemikku 6-7 eurot/m², väljaspool linna 5-6 eurot/m^2.

Lao- ja tootmispindade turul on Uus Maa hinnangul endiselt nõutud väljakujunenud piirkodades asuvad pinnad. Neid pakkumisi leiab aga turult vähe. Nendes piirkondades on eelistatult mitmesuguste võimalustega (teldri kasutamise võimalus, laadimisplatvormid, estakaadid, korralik ventilatsioon) küttega pinnad. Selliste pindad puhul jääb üürimäär A-klassi pindade puhul vahemikku 4-5 eurot /m² ning B klassi pindade puhul 2,5-4 eurot/m². Kütteta ning tehniliselt mahajäänud laopindade üürimäärad jäävad valdavalt vahemikku 1,5-2,5 eurot/m².

Uus Maa kinnitusel on äärmiselt nõutud ka väikesed, kuni 50 m² suurused laopinnad kesklinnas või selle vahetus läheduses, mille üürimäärad jäävad vahemikku 4-6 eurot/m². Võttes arvesse üürnike jätkuvat soovi kolida moodsamatele pindadele, on üürilepingud lao- ja tootmispindade turul muutumas paindlikumaks. Selline suundumus on tingitud turu muutumisest üürniku keskseks, sundides üürileandjaid tegema kompromisse, mistõttu võib esimeseks poolaastaks prognoosida üüritaseme püsimist praegusel tasemel, kirjutab Uus Maa oma analüüsis.

Laopindade turul on arendusobjektide vakantsus kasvamas, kuna igal aastal suures mahus turule toodavatel arendustel on pikenenud hoone täituvuse aeg. Sel aastal kasutusse antavatel objektidel on Uus Maa väitel vaid üksikutel õnnestunud hoone 100%-liselt katta üürilepingutega.. Paljudel hoonetel on vakantsus 50% või üle selle. Samuti on juba praegu suured vakantsused halva juurdepääsuga väheatraktiivsetes piirkondades asuvates tehniliselt mitte väga heal tasemel objektidel ning tendents on stabiilne. Habali sõnul liigub varsti ETK oma laopindadega ühe katuse alla, samuti Maxima ja Sanitex. „Mis saab nendest pindadest, kus nad on täna? Ei ole veel neid pakkumisi näinud aga see võib hakata turul vakantsust suurendama,“ lausus Habal.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja