• 15.06.15, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti kaubavahetus Aasiaga

Statistikaameti andmetel moodustas möödunud aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Nimetatud näitajad ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.
2014. aastal eksporditi Eestist Aasia riikidesse kaupu 516 miljoni euro väärtuses ja imporditi 884 miljoni euro eest. Eestist eksporditi kaupu 42 Aasia riiki ja imporditi 38 riigist. Kaubavahetuse puudujääk oli 368 miljonit eurot, mida mõjutas enim negatiivne kaubavahetuse bilanss Hiinaga (-347 miljonit eurot) ja Hongkongiga (-109 miljonit eurot). Võrreldes 2013. aastaga kahanes eksport 1% ehk 5 miljonit eurot ning import suurenes 8% ehk 65 miljonit eurot.
Eesti ekspordi peamine sihtriik Aasia suunal oli 2014. aastal Hiina, järgnesid Korea Vabariik, Jaapan, Saudi Araabia ja India. Eksport kahanes 2013. aastaga võrreldes enim Iraaki (15 miljonit eurot) ja Kasahstani (13 miljonit eurot), samas suurenes eksport Hiinasse 40 miljoni euro võrra.
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvas Eesti eksport Aasia riikidesse 12%. Enim on eksport suurenenud Iraani (kasv 11,3 miljonit eurot), Hiinasse ja Taisse (mõlemasse kasv 5,3 miljonit eurot) ning Indiasse (kasv 5 miljonit eurot). Samas on enim kahanenud eksport Korea Vabariiki (13,6 miljoni euro võrra).
Mida Eestist Aasiasse eksporditakse?
Hiinasse eksporditi 2014. aastal enim elektriseadmeid – 21% koguekspordist (sh elektrimootorid, trafod, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks, lülitusseadmed, puldid), järgnesid puit ja puittooted – 17% (sh saepalgid, hööveldatud puitmaterjal, spoon vineerimiseks, pidevprofiiliga puitmaterjal), mõõte-, kontroll-, meditsiiniseadmed – 15% (sh elektrisideinstrumendid, meditsiiniinstrumendid ja -seadmed) ning mineraalsed tooted – 13% (sh raske kütteõli, toorõli, turvas).
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli 2014. aastal 7%. Olulisemad tooted, mida Eestist Hiinasse veeti, olid külmutatud mustikad, krevetid ja kala.
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvas Eesti kaupade eksport Hiinasse 5,3 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas kasvu metallkonstruktsioonide, mõõteinstrumentide ja pakkimisseadmete ning toidukaupadest krevettide ekspordi kasv.
Korea Vabariiki eksporditi 2014. aastal ühe miljoni võrra vähem kaupu kui aasta varem. Enim eksporditi Eestist Koreasse mehaanilisi seadmeid – 23% (sh puurimismasinate osad, katelde seadmed), mineraalseid tooteid – 21% (sh raske kütteõli, turvas), puitu ja puittooteid – 19% (sh hööveldatud puitmaterjal, profiiliga puitmaterjal, liimpuit) ning elektriseadmeid – 13% (sh vahelduvvoolugeneraatorid, staatilised muundurid).
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli 1% ning Koreasse eksporditi peamiselt vadakut ja pärmi.
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga vähenes Eesti eksport Korea Vabariiki 13,6 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas seda mineraalsete toodete (sh raske kütteõli) ja elektriseadmete (sh vahelduvvoolugeneraatorid) ekspordi vähenemine.
Jaapanisse eksporditi 2014. aastal enim puitu ja puittooteid – 52% (sh liimpuit, hööveldatud puitmaterjal), elektriseadmeid – 16% (sh staatilised muundurid, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks ja edastamiseks) ning keemiatööstuse toorained ja tooteid – 9% (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped). Toidukaupade ekspordi osatähtsus oli alla 1%.
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga kasvas Eesti eksport Jaapanisse miljoni euro võrra, mida mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kasv. Toidukaupu eksporditi 0,2 miljoni euro eest rohkem, mida mõjutas kalakonservide ja pärmi ekspordi suurenemine.
ASEANi riikide kiirelt arenev turg
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuulus 2014. aastal kümme Aasia riiki (Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai, Brunei Darussalam, Vietnam, Laos, Birma, Kambodža) ning neid riike peetakse kiirelt arenevaks turuks.
ASEANi riigid moodustasid 2014. aastal Eesti ekspordist Aasiasse 6%, mis võrreldes 2013. aastaga vähenes 1%. Kokku eksporditi Eestist ASEANi riikidesse 32 miljoni euro eest kaupu. Suurimad ekspordi sihtriigid olid Vietnam, Singapur ja Tai. Bruneisse ja Birmasse eksporti ei toimunud.
Vietnami eksporditi Eestist 2014. aastal 10,7 miljoni euro eest. Peamiselt eksporditi Vietnami keemiatööstuse toorainet ja tooteid (sh muldmetallid), puitu ja puittooteid (sh kase saepalgid), mõõte- ja kontrollinstrumente ning mehaanilisi masinaid (sh puidutöötlemise pressid, seadmete osad).
Toidukaupadest on Eestist alates 2014. aasta III kvartalist Vietnamisse eksporditud külmutatud lõhet ja toiduvalmistisi ning IV kvartalis lisandus eksporti ka vadak. 2015. aasta I kvartalis on toidukaupadest Vietnami eksporditud vaid külmutatud lõhet.
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on Eesti eksport Vietnami vähenenud 4%.
Taisse eksporditi 2014. aastal 6,7 miljoni euro eest. Enim eksporditi Taisse keemiatööstuse toorained ja tooteid (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh vadak, linnuliha) ning transpordivahendeid (sh mootorsõidukite kereosad ja tarvikud).
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on Eesti eksport Taisse kasvanud 5,3 korda mõjutatuna enim eelnimetatud toodete suurenenud väljaveost.
Singapuri eksporditi 2014. aastal 6,8 miljoni euro eest. Enim viidi Eestist Singapuri metalli ja metalltooteid (sh plii, metallkonstruktsioonid), mehaaniliste masinate osi ning elektriseadmeid (sh signalisatsiooniseadmed, puldid). Toidukaupadest veeti Singapuri enim vadakut ja õlut.
2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on eksport Singapuri kasvanud 1,8 korda. Kasvu on mõjutanud elektriseadmete ja mehaaniliste masinate ekspordi suurenemine.
Mida Aasiast Eestisse sisse veetakse?
Peamiselt imporditi 2014. aastal Aasia riikidest Eestisse elektriseadmeid (45% kogu Aasia poolsest impordist), mehaanilisi masinaid (11%) ning tekstiili ja tekstiiltooteid (11%). Eesti peamised impordi saatjariigid olid Hiina (55% kogu Aasia poolsest impordist), Hongkong (14%) ja Taiwan (7%).
Aasia turg on suur, kiirelt arenev ja paljude võimalustega, kuid nagu Eesti kaubavahetuse ülevaade näitab, ei ole sinna pääsemine ja ekspordi suurendamine kuigi lihtne.

Seotud lood

Uudised
  • 09.06.16, 17:06
Eksport kasvab napilt
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatas statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Uudised
  • 18.05.16, 10:20
Eesti ekspordipartnerite majandus elavneb
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Uudised
  • 11.04.16, 12:00
Kaubavahetus sai elu sisse
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Uudised
  • 10.11.15, 10:00
Kaubavahetus jätkab vähikäiku
Kaupade eksport vähenes septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab statistikaamet. Aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5%.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele