Kaupade eksport vähenes septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab statistikaamet. Aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5%.
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 146 miljonit eurot.
Kõige enam eksporditi septembris elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%), mitmesuguseid tööstustooteid (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim kahaneselektriseadmete (79 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (28 miljoni euro võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (27 miljoni euro võrra) eksport. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes enim mitmesuguste tööstustoodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (vastavalt 24 miljoni ja 18 miljoni euro võrra).
Kõige rohkem imporditi septembris Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete ning elektriseadmete sisseveo kahanemine (vastavalt 64 miljoni ja 62 miljoni euro võrra). Samas suurenes transpordivahendite ja mehaaniliste masinate sissevedu (kumbki 15 miljoni euro võrra).
Ekspordi sihtriikide seas oli septembris esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (17%) ja Läti (11%).Enim vähenes eksport Venemaale ja Rootsi (vastavalt 67 miljoni ja 40 miljoni euro võrra). Eksporti Venemaale mõjutas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete ning mehaaniliste masinate väljaveo kahanemine ning eksporti Rootsi elektriseadmete väljaveo kahanemine. Eksport kasvas enim Alžeeriasse ja Kuveiti (vastavalt 17 miljoni ja 7 miljoni euro võrra), kuhu viidi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (teravilja).
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Leedust (10%). Enim kahanes kaupade import Soomest, Rootsist ja Venemaalt (vastavalt 37 miljoni, 26 miljoni ja 23 miljoni euro võrra). Soomest ja Venemaalt vähenes mineraalsete toodete ning Rootsist elektriseadmete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import Leedust (15 miljoni euro võrra).
Tänavu üheksa kuu kokkuvõttes kahanes eksport võrreldes 2014. aasta sama perioodiga jooksevhindades 256 miljoni euro ja import 463 miljoni euro võrra. Ekspordi ja impordi langust on mõjutanud enim mineraalsete toodete, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning elektriseadmete kaubavahetuse kahanemine.
Riikide arvestuses on eksport langenud enim Venemaale, Belgiasse ja Lätti. Import on kõige rohkem kahanenud Soomest, Saksamaalt ja Suurbritanniast.
Autor: Äripaev
Seotud lood
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatas statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Kuigi statistikaamet teatas Eesti ekspordi ja improdi langusest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et Eestis toodetud kaupade eksport suurenes aastases võrdluses ligikaudu 5%.
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.