Jaanuaris läbis Tallinna Sadamat 19 protsenti vähem kaupa võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Veerandi kaotas sadam oma suurimast kaubagrupist vedellastist.
Aasta esimesel kuul oli Tallinna Sadama kaubamaht 2,24 miljonit tonni. Suurima kaubagrupi vedellasti maht vähenes 25,8 protsenti 1,57 miljoni tonnini. Vähenes ka juba mitu aastat järjepidevalt tõusnud konteinervedude maht, mis oli jaanuaris 17 221 TEUd ehk 10,3% vähem kui aasta tagasi.
Kaubagruppidest olid jaanuaris kasvus segalast, mis tõusis 43,8% ehk 56,9 tuhande tonnini, samuti kasvas puistlast (+10,5% ehk kokku 172,2 tuhat tonni) ja ro-ro kaubad (+2,9% ehk kokku 139,9 tuhat tonni).
Reisijateveol teenindas Tallinna Sadam jaanuaris 518 600 reisijat , kelledest 441 700 reisis Tallinn – Helsingi liinil ja 64 100 inimest Tallinn–Stockholm liinil.
Jaanuaris külastasid Tallinna Sadama sadamaid kaubalaevad 149 ja reisilaevad 361 korda.
Seotud lood
Tallinna Sadama sadamaid läbis veebruaris 1,9 miljonit tonni kaupa, mis näitab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veomahu 25,8-protsendilist langust.
Möödunud aasta kokkuvõttes läbis Tallinna Sadama sadamaid 0,3 rohkem kaupa kui aasta varem. Plussi jäädi peamiselt tänu konteinermahtude suurenemisele.
Tänavu novembris läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,3 miljonit tonni kaupa, mis on 5,4 protsenti enam võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Kaubavedu Läti sadamates jäi jaanuaris samale tasemele. Raudteel mahud vähenesid, kirjutas Baltic Course.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.