Tallinki aktsionärid otsustasid täna peetud koosolekul endile dividendideks maksta 3 eurosenti aktsia kohta ehk veidi enam kui 20 miljonit eurot.
Suuromanik Enn Pant hindas läinud kvartalis rekordkahjumiga üllatanud laevakompanii käekäiku rahuldavaks.
„Ise paneks endale hindeks koolipoisi kolme kahe miinusega,“ tunnistas Pant eilsel koosolekul peetud sõnavõtus. Sellegi poolest on tema kinnitusel laenukoormuse vähendamine jätkuv trend, et ettevõte oleks suutlik dividende maksma ka järgnevatel aastatel.
Talle sekundeeris ettevõtte finantsjuht Janek Stalmeister, kelle sõnul on 2009. aastast laenukoormus vähenenud 400 miljoni euro võrra.
Eelmine kvartal pettis ootusi
Pandi kinnitusel jäi läinud aasta tuntavalt alla ootuste. Enim kaotati reisijateveos Soome-Rootsi vahelistes liinides. Viimases kvartalis kahanes madalhooajal tehtud hooldustööde tõttu põhjanaabrite vahelistel liinidel reisijate arv 6,1% võrra. Nõnda teenis Tallink 23,4 miljoni euro suuruse puhaskahjumi, mis on ettevõttele börsiajaloo suurim.
Janek Stalmeistri hinnangul raputas kasuminumbreid peamiselt tõsiasi, et laevad olid hoolduses võrdlusperioodist kauem.
Enn Pandi sõnul ollakse esmakordselt ka situatsioonis, kus kõik koduturud on languses ning isegi kui reisijatenumbrites mõõna ei paista, on tarbijad senisest ettevaatlikumad.
„Ostetakse vähem, ostetakse odavamaid kaupu,“ loetles Pant, kelle sõnul püütakse seda kompenseerida erinevate uute toodetega. „Meie siht saab olla teha tänavu parem aasta kui mullu, ent see ei saa sugugi lihtne olema.“
Muret valmistavad väävlidirektiiv ja venelased
Samas rõhutas ettevõtte juht, et võrreldes konkurentidega läheb kontsernil tunduvalt paremini ja lootust lisavad suve broneeringud. Tema sõnul on samme astutud klientide rahulolu tõstmiseks. „Tõsi küll, pikk tee on veel minna,“ nentis ta.
Tulevikuväljavaadetest rääkides toonitas Pant, et poliitilise olukorra tõttu on järsult langenud Venemaalt tulevate klientide arv ja positiivset trendimuutust selles osas ei paista. Lisaks jõustub tuleval aastal Euroopa Liidus väävlidirektiiv, mis toob Tallinki teatel kaasa 25-40% hinnatõusu.
Direktiiviga tahetakse vähendada heitgaasi väävlisisaldus 1 protsendilt 0,1 protsendile. Pandi sõnul tähendab see kütuse kallinemist, mis rahasse ümberarvestatuna tähendab 20-25 lisamiljonit. „Kuskilt mujalt pole seda võtta kui panna juurde pileti- ja cargo hindadele,“ selgitas Pant.
Väikeinvestor kasvatas portfelli
Ligi 857 000 euro suuruse rahapaigutusega Tallinna börsile tänavu Äripäeva investorite TOPis 13. kohale tulnud väikeinvestor Rene Ilves on viimastel kuudel oma positsiooni Tallinkis veidi suurendanud. Kui TOPi koostamise ajal oli tema portfellis ligi 104 000 euro väärtuses Tallinki aktsiaid, siis nüüd on see number 117 300.
Ilvese sõnul reinvesteeris ta Tallinkisse teiste ettevõtete dividende ja viimase kvartali nigelaid numbreid ta üle ei tähtsustanud. “Sellel väiksel langusel suurt mõju pole,“ ütles ta.
Suurimaks ohuks pidas ta Soome ja Rootsi majanduse jahtumist. „Rootsi kinnisvaraturg võib suure robinaga alla tulla ja Soome majandus on juba pikemat aega languses,“ tõdes ta ning lisas, et omajagu muret tekitab ka peagi jõustuv kütusedirektiiv.
Tema hinnangul pole siiani päris selge kuivõrd see ettevõtte käekäiku mõjutada võib. „Eks väävlivaba kütuse hind ka tuleb alla, kui kõik peavad sellele üle minema,“ märkis ta. „Natuke tarbimine väheneb, aga arvan, et väga suurt mõju sellel kasumile ei ole.“
Seotud lood
Äripäeva avaldatud Dividendide TOPist selgub, et 2014. aastal võeti Eestis suurimat omanikutulu transpordiettevõtetest.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.