Tänavu oodata uut ekspordirekordit

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul areneb Eesti stabiilselt ja olukord on rahuldav. „Euroopas on majandususaldus tõusnud viis kuud järjest, märkimisväärselt on see paranenud Lõuna-Euroopa riikides. Kuid ka Eesti positsioon on aina parem,“ ütles Josing. „Enamiku meie ekspordi sihtriikide – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa – ettevõtjad ja tarbijad hindavad majanduse olukorda heaks ja tunnevad ennast kindlalt. See on eriti hea uudis neile Eesti ettevõtetele, kes müüvad oma toodangut lõpptarbijale.“

Josingu sõnul on murelaps praegu Soome, kus ollakse majanduse olukorra pärast rohkem mures kui Kreekas. „Mis ei tähenda muidugi, et Soome majanduse olukord oleks viletsam kui Kreekas, Soome on ikkagi maailma konkurentsivõime edetabelis kolmandal kohal. Aga Soome ettevõtjad ei tunne ennast praeguses majandussituatsioonis kindlalt,“ ütles Josing.

Eesti ettevõtjad olid tänavu kolmandas kvartalis majandussituatsiooni suhtes meelestatud sarnaselt eelmise aasta samale perioodile pigem positiivselt, vaid ehitussektor on muutunud pessimistlikumaks. Kui ettevõtetel paluti hinnata oma tuleva kolme kuu müügimahte, siis ütlesid jälle vaid ehitajad, et nende müük võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga langeb.

Analüütikud andsid septembrikuus Eesti majandusele üheksapallisel skaalal hindeks 5,2, mis on veidi parem kui „rahuldav“. Seejuures hinnati eratarbimise olukorda 6,3 punktile, investeeringute olukorda peeti aga vaid 3,7 punkti vääriliseks. Eesti majanduse lähituleviku osas on analüütikud aga optimistlikud – vaid 5% arvas, et see on praegusest viletsam, 42% arvates on olukord praegusest parem. Seejuures oodatakse ka investeeringute suurenemist.

Samuti oli ekspertidel väga positiivne ekspordi kasvu ootus. „Oleme 20 aastaga kasvatanud ekspordi mahte 13 korda – tänavu prognoosime ekspordimahuks rekordilise 13 miljardit eurot,“ ütles konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on ekspordi jätkuv kasv parim uudis. Eesti-sugusel riigil, kellel pole palju kaubastatavaid loodusvarasid, saab jõukus kasvada vaid välisturgude toel.

„Statistika näitab, et hoiuste maht pankades kasvab ja omanikud võtavad ettevõtetest üha enam dividende välja. Raha nagu oleks, kindlustunne majanduse olukorra suhtes on olemas,“ kommenteeris Reede. „Aga meil on vajaka uutest teenuste- ja tootearendusideedest, millest kasvaksid välja ekspordihitid, Eesti majanduse uued vedurid. Näitajate järgi võiks arvata, et praegused ideed investeerima ei meelita ja raha jäetakse seisma.“

Seetõttu kaardistab majandusministeerium koostöös ettevõtjatega valdkondi, kus võiksid ja peaksid lähiaastatel sündima lahendused, mis Eesti riigi jõukust enim kasvatavad. Riigi majanduspoliitika keskendub peamiselt just nende sektorite arendamisele. „Pikas perspektiivis on võtmeküsimus selles, kuidas ehitada juba lapseeas ja algklassides loovusele selline vundament, millele hiljem säravaid ideid luua,“ lausus Reede.

Konjunktuuriinstituut prognoosib 2013. aasta majanduskasvuks 2%, investeeringute kasvuks 1%. Reaalpalk kasvab prognoosi kohaselt 3,3%.