Venemaa sadamate arengukavas nähakse ette, et aastaks 2030 liigub Venemaa väliskaubavoogudest läbi Balti riikide sadamate kuni 5%, ehk Eesti kaudu vaid ca 5 miljonit tonni aastas.
Vastukäivalt Venemaa sadamate arengukavaga on Tallinna Sadam teatanud, et nende eesmärk on aastaks 2020 tõsta kaubamahtusid 46% ehk 43,2 miljoni tonnini. AS Tallinna Sadama kommertsjuhi Erik Ringmaa sõnul ei saa nad oma arengut planeerides lähtuda üksnes Venemaa merendusdoktriinis toodud sadamate arendamise kavast. „Kui võtaksime eelduseks vaid seal toodud arvandmeid, siis ei oleks meil strateegiat üldse vaja teha,“ ütles Ringmaa. „Nii nagu meie strateegia, on ka Venemaa sadamate arengukava piisavalt ambitsioonikas, et motiveerida selle täideviijaid pingutama. Samas ei saa riiklik arengukava olla dokument, mis sunniks kaubaomanikke konkureerival turul tegema oma valiku just ühe riigi sadamate kasuks.“
Muuga sadama konteinerterminali opereeriva AS Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul ei ole praegu oluline, kas 2030. aastal liigub läbi Eesti 5 miljonit või 10 miljonit tonni Venemaa kaupa. „Tähtis on, et selle dokumendiga on Vene riik kinnitanud kava vähendada igati läbi naaberriikide liikuva Venemaalt eksporditava kauba mahtusid. Ja täna see juba nii toimubki,“ nentis Laidvee.
Sellel nädalal Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni infopäeval esinenud AS EVR Cargo kommertsteenistuse direktor Janek Ojamäe ütles oma ettekandes, et nende teada väheneb Venemaa kauba liigutamine läbi naaberriikide sadamate aastaks 2030 praeguselt 17 protsendilt 4 protsendile, ehk 104 miljonit tonnilt 40 miljonile tonnile. Viimastel aastatel on raudtee kaubaveomahtudele langevalt mõjunud Venemaa Ust-Luga sadama käivitumine. Kui paar aastat tagasi käis läbi selle sadama 10 miljonit tonni kaupa aastas, siis eelmisel aastal juba 46 miljonit tonni ja tänavu prognoositakse 65 miljonit tonni. Ojamäe kinnitusel on Ust-Luga igas väljastatavas pressiteates kirjas, et aastaks 2018 soovitakse kaubamahtudes jõuda 180 miljoni tonnini aastas. Ojamäe sõnul on Ust-Luga plaanide mõju EVR Cargole raske hinnata, kuigi ta loodab, et väga drastilist mõju ei tohiks enam olla. „Meie kliendid on öelnud, et järgmisel aastal jäävad nende kaubamahud samale tasemele,“ avaldas Ojamäe.
Seotud lood
Transiidikeskuse ASi juhatuse esimees Erik Laidvee peab ebareaalseks hiljuti avaldatud Tallinna Sadama strateegiat suurendada 2020. aastaks kaubamahte 46%. Transiidikeskuse enda konteinerkäibe kasvuks lubab ta järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 10% aastas.
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles venekeelsele ärilehele Delovõje Vedomost, et transiidi osakaal meie majanduses tundub suurem, kui on tegelikkuses.
Tallinna Sadama kaubaveomahud tegid mais aastases võrdluses läbi suurima kukkumise. Võrreldes eelmise aasta maiga läbis sadamat 13,4% kaupa vähem.
ASi Tallinna Sadam nõukogu istungil vastu võetud uus strateegia näeb 2020. aastaks ette nii käibe kui kasumi ligi kahekordistumise.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.