ASi Tallinna Sadam nõukogu istungil vastu võetud uus strateegia näeb 2020. aastaks ette nii käibe kui kasumi ligi kahekordistumise.
Ettevõtte eesmärk on saavutada käesoleva kümnendi lõpuks 160 miljoni euro suurune käive ning 80 miljoni euro suurune tulumaksueelne puhaskasum. Sellega tõuseks Tallinna Sadam suurimaks omanditulu teenijaks Eesti riigile.
Järgneva kaheksa aasta jooksul plaanitakse investeerida 292 miljonit eurot, misjärel tõuseb ettevõtte varade maht 680 miljoni euroni.
Strateegia järgi suureneb 2020. aastaks Tallinna Sadamat läbivate kaupade maht mullusega võrreldes 46 protsenti, 43,2 miljoni tonnini ning reisijate arv 20,7 protsenti, 10,67 miljoni inimeseni. Kümne miljoni reisija piir ületamist nähakse ette 2017. aastal. Kruiisturistide arv peaks kasvama neljandiku võrra, 555 000 reisijani.
Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul seadis ettevõte järgmise kaheksa aasta eesmärgiks kaubagruppide mitmekesistamise ning kaupadele lisandväärtuse andmise. "Läänemere kaupade summaarne kaubamaht jätkab järgnevatel aastatel kasvu, kuid peame arvestama, et senised lihtsad mahukaubad nagu süsi, teravili ja metallid jäävad üha enam Venemaa sadamatesse," lausus ta.
"Kaupade mitmekesistamise ja lisandväärtuse andmise asjus on esimene suurem samm juba astutud – möödunud nädalal käivitus Muugal tööstuspark, kuhu peaks koonduma just lisandväärtuse pakkujad," lisas Seli.
Reisijate valdkonnas näeb strateegia kõige suuremat kasvuvõimalust Peterburi suunal ning konkurentsi tihenemist Helsingi liinil. Strateegia järgi tuleb kruiislaevanduses arvestada, et peamine sihtkoht pole mitte Tallinn, vaid Peterburi, ning kruiiside maht sõltub eelkõige Peterburi atraktiivsusest turistidele.
Tallinna Sadama valminud strateegia hindab peamisteks ettevõtte tegevust mõjutavateks teguriteks suhteid Venemaaga ja Vene sadamate arengut ning Eesti kohalike omavalitsuste toetust arendusprojektidele. Arendusprojektide teostamine on võimalik ainult kehtivate planeeringute alusel ning nende menetlemine ja kehtestamine on kohalike omavalitsuste ainupädevuses.
Tallinna Sadama strateegia eesmärk on fikseerida valdkonniti ettevõtte peamised rõhuasetused ja eesmärgid kuni 2020. aastaks. Seni kehtinud strateegia võeti vastu 2009. aasta suvel.
Tallinna Sadama peamised tegevusvaldkonnad on kaup ja selle käitlemisega seotud tegevused (puist- ja segalast, konteinerid, ro-ro, vedellast), reisijad ja nende teenindamisega seotud tegevused (liini- ja kruiisireisijad), kinnisvaraarendus (Vanasadama kinnisvara, tagalaterminalid), laevandus ning energeetika-alased teenused sadamate territooriumil.
AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Ettevõte koosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis, 1996 muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionär on Eesti Vabariik.
Seotud lood
ASi Tallinna Sadam puhaskasum ületas auditeerimata andmetel esimesel poolaastal üle kolmandiku võrtra eelmise aasta sama perioodi näitajat ning ulatus 17,4 miljoni euroni.
ASi Tallinna Sadam kümne kuu käive kasvas võrreldes möödunud aastaga 16,8 protsenti 87,3 miljoni euroni.
Venemaa sadamate arengukavas nähakse ette, et aastaks 2030 liigub Venemaa väliskaubavoogudest läbi Balti riikide sadamate kuni 5%, ehk Eesti kaudu vaid ca 5 miljonit tonni aastas.
Tallinna Sadama kaubaveomahud tegid mais aastases võrdluses läbi suurima kukkumise. Võrreldes eelmise aasta maiga läbis sadamat 13,4% kaupa vähem.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.