Erik Laidvee: järgmised viis aastat kasvame 10% aastas

Kui suur on Transiidikeskuse praegu töötav terminal ja kui  suur on uue terminali ala?Praegune terminal on 28 hektaril, omandatud hoonestusõigusega laieneme täiendavalt 27 hektari võrra.

Kui suur on investeering konteinerterminali ehitusse?Arendame terminali vastavalt oma arengust tulenevale vajadusele. Terminali lõpuni arendamine eeldab koos tehnikaga umbes 60 miljoni euro investeerimist. See on meie jaoks väga suur investeering.

Tallinna Sadam on öelnud, et iga terminali arenduseks vajalikust investeeringust võtavad nemad enda peale  50%. Tallinna Sadam investeeriski konteinerterminali maa-ala rajamisse ja kai ehitusse ca 60 miljonit eurot, meie paneme sama palju juurde.

Meie, juba alustatud esimese etapi ehitus läheb maksma 7-8 miljonit eurot. See sõltub ehitushindadest. Terminali laienduse esimeses etapis lõpetame 17. kai juures STS kraanatee ehituse, ehitame valmis uue raudteelaadimisterminali ning võtame kasutusele uuest maa-alast 8 hektarit. See võimaldab meil aasta lõpuks tõsta terminali võimsuse juba 600 000 TEUni aastas.

Kui keegi ütleb, et on valmis meiega tegema lepingu, mis toob aastas 200 000 TEUd lisakaupa, siis oleme valmis kohe tegema terminali täiendavaks laiendamiseks lisainvesteeringuid.

Kes on ehitajad?Rail Garantilt saime pärandina kaasa ka ehituslepingu koos ehitusega. Kraanateed ehitabki valmis juba Rail Garanti poolt valitud Insenerehituse AS koos Lemminkäineniga. Nemad lõpetavad kraanatee maismaapoolse rööpaehituse. See saab kahe kuu pärast valmis. Järgmiste ehitustööde jaoks teeme uue hanke. Praegu käib projekteerimine. Rail Garanti projekt meile ei sobi, kuna nende tehnoloogiavalik ei klapi meie plaanidega.

Mis on uue konteinerterminali plussid?Siin mahub laadima korraga kahte konteinerrongi. Praegu peame ühe rongi laadimiseks neljaks lööma. Nüüd on meil olemas klassikalise asetuse ja funktsionaalsusega terminal. Terminal, kus peame konteinerit pärast laevalt mahalaadimist veel vedama mööda maismaad üks kilomeeter, on täiesti ebaefektiivne, raha raiskamine. Uues terminalis on konteinerit vaja ümberlaadimiseks vedada vaid 400 meetrit. Ehk kui praegu suudame ööpäevas laadida neli rongi koosseisu, siis tulevikus suudame laadida 12 rongi.

Milline on teie rajatava konteinerterminali tehnoloogiline erinevus võrreldes Rail Garanti plaanitud terminaliga?Nende põhiliseks kaiks oli arvestatud rajatud uus 17. kai. Meil jääb 17. kai esialgu varukaiks ja põhitöö hakkab käima juba olemasolevate kaide kaudu. Sellest tulenevalt hakkab meil teistsugune olema ka konteinerite ridade asetus.

Sellel aastal hakkab uues terminalis tööle kaks juba ostetud uut RTG kraanat. Järgmisel aastal tuleb üks kraana veel lisaks.

Olete öelnud, et Transiidikeskus on valmis uues terminalis vastu võtma ka kõik Rail Garanti konteinerite mahud.

Meenutan, et Rail Garant ei ole kauba omanik, vaid ekspedeerimisettevõte. Kui nad peaksid hakkama Eestisse kaupa ekspedeerima, saama endale kaubaomanikest kliente, kelle konteinervoogu meie terminali ekspedeerida, siis võtame iga viimase kui konteineri ka vastu. Selleks sõlmisime nende tütarfirmaga Railoperator ka stividorilepingu.

Kui palju Transiidikeskusele konteinerterminali laienduse omandamine maksma läks?

Tehingu hind on konfidentsiaalne. Aga meenutuseks – omandasime tegelikult kinnistus hoonestusõiguse ja karmid kohustused Tallinna Sadama ees. Terminali peame ise rajama ja kauba peame ise leidma.

Kas Transiidikeskus uuris laienemisvõimalusi ka Riias ja Sillamäel, juhuks kui Rail Garantilt ei oleks õnnestunud terminali ala kätte saada?

Me uurisime võimalusi. Aga olgem ausad, kõige otstarbekam on teha konteinerite käitlust ühes kohas.

Küsisime ka Tallinna Sadamalt hinnapakkumist alale, mis jääb söeterminali kõrvale. Pakkumine tehti, aga see ei olnud tõsiseltvõetav.

Riiast otsisime sünergiat, kuidas Riia terminal hakkaks toetama Muuga terminali. Tõsi on, et kui Muugal  poleks lahendust sündinud, oleksime pidanud Riiga minema.

Millised on Sillamäe sadamas valmiva konteinerterminali võimalused?Mina soovitaksin käia ekskursioonil Ventspilsis. Seal seisab 13 aastat tagasi valmis ehitatud konteinerterminal, mis on täna saepuru täis. Sellel on lihtne põhjus – Ventspils asub 187 kilomeetrit Riiast ja kogu Läti eksport ja importkaup läheb läbi Riia.

Sillamäe rõhub oma asukohale Venemaa piiri ääres, kust on lihtne kaupa edasi saata Venemaale.Ust-Luga sadam asub ju päris Venemaal. Sillamäele ei tule arvestataval määral konteinereid. Nad on isegi oma nn konteinerterminali ümber nimetanud mitmeotstarbeliseks terminaliks.

Transiit üksi ei sõida Eestisse. Laev toob transiitkauba ja tahab midagi tagasi ka viia. Selleks on vaja eksporti.

Analoogseid tühje terminale on maailmas tehtud sadades toredates sadamates. Ka tühje lennujaamu, sadamaid ja teisi infraobjekte, kui nende rajamisel pole turumajandus ja konkurentsivõime määravat rolli mänginud.

Mida uue konteinerterminali käivitumine tähendab Eesti majandusele – kui palju te uusi töökohti loote?Kõik sõltub mahtude kasvust. Meil on koostatud strateegia aastani 2028. Lähima viie aasta jooksul prognoosime konteinerite käibes keskmiselt 10% kasvu.

Liigume graafikus, et tänavu aasta jõuame mahuni 260 000 TEUd, ülejärgmine aasta jõuame 285 000 TEUni ja siis ületame juba 300 000 TEU piiri.

Inimeste poole pealt tähendab see, et lähema kolme aasta jooksul peame tööle juurde võtma 20-30 uut inimest. Kui vaatate meie terminalis ringi, siis eks see töö, suure gabariidilise ja erineva kauba stividoriteenus on kõrgtehnoloogiline, naljaga pooleks öeldes robotite mängumaa ning see trend aina süveneb.

Milline on nende inimeste palk?

Palk on Eesti keskmisest tunduvalt kõrgem. Meil on võimalus teenida mitmekordset Eesti keskmist palka, kuna meil on ka tükitöö.

Peale seda kui ühendasime möödunud aastal Transiidikeskuse tütarfirmad, on meil kahel korral palju tõstetud tõusnud. Keskmine palgatõus on meil olnud 25%. Oleme enda tööjõu- ja värbamispoliitika tegemisel kasutanud personaliettevõtete ainult meile koostatud analüüse ning näeme ettevõtte personaliplaneerimisega kõvasti vaeva.

Kui palju praegu Transiidikeskuse konteinerterminalist väljub regulaarseid ronge?Praegu läheb meie terminalist ca 1,5 rongi päevas. Samas oleks plaanide järgi pidanud Mitsubishi koostetehase ronge  minema praegu 3 ning juulist juba 5  rongi nädalas, aga praegu ei ole see projekt veel sellist tempot saavutanud. Mitsubishi Kaluuga tehase käivitamine on kulgenud oodatust aeglasemini.

Konteineritega autosid väljub päevas 400-450. Ühelt autolt konteineri maha- ja pealelaadimine võtab aega keskmiselt 18 minutit.

Transiidikeskus on lähiajal kasvatamas ka oma kinnist laopinda?Kavas on ehitada 10 000 ruutmeetrine uus ladu ühe suure hulgimüügifirma jaoks, kes plaanib Moskva piirkonna jaoks teha siia oma distributsiooniladu.

Milline on Tallinna Sadama tulevik?Vähem tonne, rohkem konteinereid. Need suured kütusepütid sadamas töötavad üha rohkem vaheladudena, kus oodatakse õiget hinda. Transiidi osakaal väheneb oluliselt ja kauplemise osakaal rahateenimises kasvab

Söe transiit on null, Muugal on tühi söeterminal. Viljaterminali kaudu toimub ainult Eesti enda vilja eksport-import. Mõlema terminali näol seisab reservis tühjalt võimsust 5 miljonit tonni aastas.

Kuidas selline kaubamahtude vähenemine mõjub raudtee infrastruktuuritasudele, mis on ju seda suuremad, mida vähem on kaupa?

Õnneks on Eesti raudtee ainult 200 kilomeetrit pikk. Selle osa kogu kauba transpordiketi hinnast on talutav.

Ma ei oskagi öelda, mida teha, kui riigi eelarvest ei hakata kinni maksma raudtee reisiliikluse kahjumit. Riik laseb praegu seda kaubavedajatel kinni maksta, kuid kaubavedajatel ei jätku enam raha. Kujutan elavalt ette, kuidas omanik annab EVR Cargole ülesande leida uusi kaubavoogusid, et reisijavedu uue kaubatuluga katta. Samas kui Euroopa Komisjoni 4. raudteepakett ütleb selgelt, et reisijavedu kui avalikku teenust tuleb vajadusel doteerida riigieelarvest, mitte ristsubsideerida kaubaveod arvelt. Ükski muu lahendus pole tegelikult reaalne.

Mida peab tegema, et kaubamahud Tallinna Sadamas taastuksid?

Võiks elustada taas Transiidikomisjoni. Asjad tuleb ümber teha. Vana maksuametilaadne kontseptsioon, et meil on landlord-sadam, mis korjab operaatoritelt tasusid, ei tööta enam. Tuleb koos mõelda, kuidas kaubamahtusid suurendada.

Transiidikeskus ei tegutse ju teistega koos. Miks te näiteks TransRussia logistikamessil otsustasite eraldi osaleda, mitte Logistikaklastri ühisstendis?Meie stendil oli ka teisi ettevõtteid. Meil oli ka klaster, kus müüdi konkreetset teenuste kompleksi.

Logistikaklastri kontseptsioon on aga „Welcome to Estonia“. Kahjuks ei too see Eestisse äri. Logistikaklastri lubadus tõsta 30% ekspordi mahtu on ju täis jama. Näidake mulle üks ettevõte, kellel nad on tõstnud 30% ekspordi mahtu.

Samas oleme tegelikult just väga koostöömeelsed - ühisturundus on õige tee. Aga turundus ja müük on töö, mida tuleb teha reaalses konkurentsiolukorras teiste meie regiooni riikide ja sadamatega. Partnerid ja kliendid tahavad reaalseid teenuseid, konkurentsieeliseid, parimat kvaliteeti parima hinnaga.

Mida siis tuleks teisti teha?Paika tuleb panna uus transiidi kontseptsioon. Väga oluline on õige, hästisihitud ühisturundus. Anne Veskist ja šampanjast transiidmessidel jääb väheks.

Ja kontseptsioon, et Tallinna Sadam on landlord-sadamana maksuameti käepikendus, ei ole enam ajakohane.

Hiljuti avaldas Tallinna Sadam oma strateegia aastani 2020, kus nähti, et kaubamahud tõusevad selleks ajaks 46% ja jõuavad 43,2 miljoni tonnini aastas. Kuivõrd reaalseks te seda peate?Tallinna Sadama juhtidel tasub lugeda Venemaa sadamate arengukava aastani 2030. Seal on kirjas, kui palju Venemaa transiiti võib selleks ajaks minna läbi Balti riikide sadamate. Tallinna, Riia ja Klaipeda sadamasse võib siis minna kokku 5 miljonit tonni kaupa aastas. No tuleb ehk 10 miljonit tonni.

Ometigi Transiidikeskuse mahud kasvavad. Kuigi eelmise aasta ca 20 protsendilisest kasvudest on tänavuseks järgi jäänud alla 10 protsendi kasvud aastases võrdluses.Tegelikult on olukord murettekitav. Ümberringi kõigil kauba ja konteinerite käive langeb. Peterburi sadam on languses, Riia sadama kaubavoog suures languses, konteinerite kasv vaid 5%. Meil ainsana tõusevadki konteinerite mahud kahekohalise protsendiga.

Saan õigesti aru, et Transiidikeskuse mahtude kasv ei ole tulnud ka olemasolevate klientide mahtude kasvust, vaid olete suutnud leida uusi kliente ja käivitada uusi konteinerronge, ehk olete võitnud turuosa?Jah, olemasolevate klientide mahud kasvavad aeglasema tempoga, põhiline juurdekasv tuleb uutest projektidest. Venemaa import sõltub nafta hinnast. Nafta hind praegu langeb ja ka tarbimine Venemaal kohe väheneb.

Kuidas siis on, kas transpordisektorile on parem nafta hinna tõus või langus?Meile on kindlasti parem nafta hinna tõus – siis on konteinerites transporditavat kaupa rohkem.

Täispikka intervjuud Erik Laidveega võib lugeda juuni Äripäeva infolehest Transport ja Logistika.