Väikelaeva juhiks õppimine muutub kallimaks

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi merendustalituse peaspetsialist Gerli Koppeli sõnul ei olnud väljaõppe maht varem tundidega reguleeritud, kuid nüüd peab teoreetiline väljaõpe kestma vähemalt 60 akadeemilist tundi. Praktilise vee peal toimuva õppe kohta lisandus nõue, et see peab kestma vähemalt 10 akadeemilist tundi.

Kui enne nõuti eraldi teooria- ja praktikaeksami sooritamist, siis nüüd on üks väikelaevajuhi eksam, mis koosneb teooriaeksamist ja kaarditööst. Praktikaeksamit asendab nüüd koolitaja korraldatav praktikaarvestus.

Väikelaevade juhid peavad muudatusi positiivseks. Eesti Jahtklubide Liidu tehnilise komisjoni esimees Arvet Tetsmanni sõnul peaks uus määrus parandama väikelaevajuhtide väljaõpet. "Põhimõtteliselt suuri muudatusi pole, kuid reguleeritud on punktid, mis enne olid reguleerimata," tõi ta välja. Nimelt on selged piirid saanud nii teooria, praktika kui ka eksami korraldus.

Paadiluba.ee koolitaja Erki Tulku sõnul muudab uus määrus nurgataguste koolitajate elu kindlasti keerulisemaks, kuna akadeemiliste ja praktiliste tundide arv on täpsemalt kirja pandud. Tulgi hinnangul suurematele koolidele see probleeme aga ei tekita, kuna määruse muutust on oodatud juba kaks aastat ja enamik õppeasutusi on juba oma koolitused selle järgi paika pannud.

Kütust hakkab rohkem kulumaTallinn Bay Boatingu asutaja ja instruktor Rene Kalmaru sõnul on mõistlik, et sisse on viidud nõue, et praktika peab toimuma veel. "See on reaalne kogemus, inimesed saavad olulisi teadmisi merel käitumisest. Näiteks pole maikuus T-särgiga merele asja, külm ja märg on," selgitas ta.

Samas märkis Kalmaru, et paljud väikelaevakoolitajad peavad ilmselt siiski tõstma praktika mahtu, kuna paljudel pole see päris kümmet tundi täis ja see tähendab, et koolitus läheb kallimaks kas või juba seetõttu, et tuleb rohkem kütust osta.

Raadioside koolitus lihtsustubOlulisemad muudatused puudutavad raadiosideoperaatori õpet. Kui varem sai raadioside koolituse läbida vaid kahes õppeasutuses, kes peamiselt tegelevad professionaalsete meremeeste koolitusega, siis nüüd saavad lihtsustatud õpet pakkuda ka väikelaeva koolitajad. "Programm on lihtsam. See oli väga vajalik muutus, kuna juhte, kui raadioside on hädavajalik, eriti välisvetes, on järjest rohkem," lisas Tetsmann.

Seaduse järgi tohib merel tavaolukorras raadiot kasutada isik, kellel on piirangutega raadiosideoperaatori (ROC ehk Restricted Operator's Certificate), raadiosideoperaatori (GOC ehk General Operator's Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (SRC ehk Short Range Certificate) tunnistus.

Eestis pakuti väikelaevnikele seni ainult ROC tunnistust. Aktsepteeriti ka SRC tunnistust, kuid koolituse korraldus oli reguleerimata. "Loodan, et hakkame peagi pakkuma SRC koolitust," ütles Tulk. "See koolitus väikelaevnikul mööda külgi maha ei jookse, sest muidu oled nagu tumm merel. Ka pole paljud väikelaevnikud Eestis raadiot hankinud, kuna selle kasutamiseks neil luba puudub."

"See on väga hea klausel. Merel on raadioside ääretult oluline," märkis ka Kalmaru, "EMT küll reklaamib, et levivad kõikjal Eesti territoriaalvetes, kuid siiski ei ulatu nende levi väga kaugele. Raadio puudumisel jäävadki väga primitiivsed signaalid," rõhutas Kalmaru raadiooperaatori oskuste olulisust. Tema hinnangul võiks paljud väikelaevnikud selle kursuse läbida.

Tulk tõi välja, et tänu raadioside õppe muudatustele muutub Eesti laevniku jaoks paadi rentimine näiteks Vahemeres lihtsamaks. "Paljdes riikides on nõue, et lisaks väikelaevnikupaberitele peab olema olemas ka raadioside poeraatori tunnistus. See on kindlasti üks lisaboonus," leiab Tulk.

Täiendkoolitus kohustuslikuks?

Tulki sõnul võiks ka väikelaevnikele kehtida meremeeste eeskujul mingi aja jooksul täiendkoolituse kohustus. "Kord 10 aasta jooksul on kasulik teada saada, mis merenduses muutunud on ja oma teadmisi värskendada. Süsteemid ju arenevad, reeglid muutuvad," leidis ta. Näiteks profimeremehed veedavad kaks ja pool kuud iga viie aasta järel koolitusel. Samas väikelaevatunnistus on eluaegne.Kuid Tulk näeb siiski, et viimastel aastatel on Eesti väikelaevnike tase paranenud. "Vanasti oli kauboisid rohkem. Ka need, kel tegelikult pole kohustust kursustele tulla, tulevad. Just enda turvalisuse tõttu. Soome ja Rootsi, kus sellist väikelaevniku tunnistuse nõuet pole, kiidavad meid ja lisavad, et ehk peaks seal sama süsteemi sisse viima. Oleks suvel ehk päästetööd vähem," lisas Tulk.

Juba koolitust alustanud väikelaevnikud saavad rahulikult selle vana korra järgi lõpetada. 7. juunist kursust alustanutele kehtib uus määrus.

 

Mis muutub väikelaeva juhilubade taotlemisel?

• Eelnõuga täiendatakse väikelaevajuhtide väljaõppe, eksami sisu ning toimumise korda.

• Väljaõppe maht ei olnud enne täpselt tundidega reguleeritud, kuigi praktikas kujunes välja, et alla 60 akadeemilise tunni väljaõppeks ei saanud kulutada, sest siis ei oleks suudetud määrusega nõutut põhjalikult katta.  Seega peab nüüd teoreetiline väljaõpe kestma vähemalt 60 akadeemilist tundi.

• Enne nõuti teooria- ja praktikaeksami sooritamist, kusjuures praktikaeksami võis sooritada kas väikelaeval või simulaatoril (valmendil). Nüüd on lihtsalt väikelaevajuhi eksam, mis koosneb teooriaeksamist ja kaarditööst. Praktikaeksamit asendab nüüd praktikaarvestus, mille eest vastutab kursuste korraldaja. Praktikaarvestus sisaldab praktilise väljaõppe läbiviimiseks kasutatud väikelaeva registreerimisnumbrit, instruktori nime, praktilise väljaõppe läbiviimise aega ja kohta ning praktilise väljaõppe läbinud isikute nimesid.

• Samuti lisandus nõue, et praktiline väljaõpe vee peal peab kestma vähemalt 10 akadeemilist tundi.

• Oluliseks uuenduseks määruses on, et praktilise väljaõppe vahendile seati minimaalsed nõutavad parameetrid. Nende puudumine on põhjustanud arusaamatusi nii väljaõpet korraldavate isikute, kursustel osalejate kui ka järelevalvet teostavate isikute seas. Tuleb arvestada, et kursuste ja eksami edukal läbimisel saadav tunnistus annab õiguse juhtida erineva konstruktsiooni ja kogupikkusega väikelaevu ning seega on mõistlik võtta aluseks enamlevinud väikelaeva suurus ja konstruktsioonikategooria, et vältida väljaõpet näiteks 4-meetrise aerupaadiga.

• Eksamikorraldus väga märkimisväärselt ei muutunud. Lisaks eelmises punktis nimetatud muudatusele, peab teooriaeksam koosnema vähemalt 30 küsimusest ja eksam loetakse sooritatuks, kui 85% on vastatud õigesti ja kaarditöö on arvestatud. Endiselt võib õppida iseseisvalt ja sooritada eksternina eksam eksamikomisjoni juures.

• Oluline täiendus määruses puudutab väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistusega (Short Range Sertificate, SRC) seonduvat. "Meresõiduohutuse seaduse" § 39 lg 7 kohaselt võib meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator's Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator's Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras. Määrust täiendati seetõttu peatükiga, mis reguleerib väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe korraldamist, nõudeid väikelaeva raadiosideoperaatori teadmistele ja oskustele ja vastava tunnistuse väljastamist.

• Eesti väikelaevnikele on seni olnud kättesaadav ainult ROC (Restricted Operator`s Certificate) tunnistus, mille väljaõpet võivad teostada ainult sertifitseeritud mereõppeasutused. SRC tunnistuse saamiseks nõutav väljaõpe on kättesaadavam ja lisab teadlikkust mereraadioside kasutamisel ning navigatsiooniteabe hankimisel. Tulevikus võivad väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõpet läbi viia ka need kursuste korraldajad, keda Veeteede Amet on tunnustanud nii väikelaevajuhtide kui ka väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe valdkonnas.