MKMi väitel on meresõiduohutuse seaduse muudatustes arvestatud transiidi- ja laevandusettevõtete ettepanekutega. Ettevõtjate hinnangul on kompromissid kasutud.
MKMi kinnitusel tehti vastu võetud seadusemuudatuses vähemalt viis kompromissi. Palusime neid kommenteerida transiidiettevõtete esindajal.
1. MKM: Veeteetasu jõustamine lükati 1. jaanuarilt 1. juulini.
Transiidiettevõtted: Esialgne projekt oli jõustada seadusemuudatus 1. jaanuaril. See info jooksis ka rahvusvaheliselt laiali ja sattus möödunud aasta sügisele, kui sõlmiti järgmise aasta lepinguid. Kliendid läksid seetõttu oma kaubaga Eesti asemel mujale. Praegusel hetkel ei ole enam vahet, kas seadus koos uute kõrgemate veeteedetasudega hakkab kehtima 1. juulil või oleks kehtestatud 1. jaanuaril. Kahju on juba tehtud. Poole aasta pealt ei ole võimalik ka tariife oma lepingupartneritele muuta, sest lepingud on tehtud vähemalt aastaseks perioodiks.
2. MKM: Veeteetasu maksimaalset suurust ühe reisi kohta tankeril vähendati 40 000 eurolt 20 000 eurole, muudel kaubalaevadel 20 000 eurolt 15 000.Transiidiettevõtted: Nii suuri laevu, mis on võetud piirmäärade arvutamisel aluseks, ei tulegi Muuga sadamasse. Tasu piirmäära oleks tulnud vähendada väiksematel laevadel, mis ka tegelikkuses Muuga sadamasse tulevad.
3. MKM: Jääklassiga 1A laevade ühikuhinda vähendati 0.32 eurolt 0.30 eurole.Transiidiettevõtted: See on kompromiss ainult Tallinkile. Tankereid puudutab see vähe, enamus on nõrgema jääklassiga või jääklassita. Sellise jääklassiga tankerid sõidavad Barentsi meres.
4. MKM: Remonti saabuvatel laevadel tuleb tasuda vaid 50% tasumäärast, et soodustada laevade tulekut Eesti laevaremondi ettevõtetesseTransiidiettevõtted: See punkt on BLRT jaoks. Laevaremondi turul on tihe rebimine ja paljud tehased seisavad. Remonti eriti ei teostata. Kui laev tuuaksegi remonti, siis vaadatakse kindlasti hinda. Kui hinna sees on mingi veeteetasu, siis minnakse mujale ja BLRT kaotab põhitegevuses. Aga kuuldavasti ei ole BLRT ka seaduseks saanud kompromissiga rahul.
5. MKM: Regulaarreise tegevate laevade osas viiakse sisse erisus, et veeteetasu makstakse igakuiste maksetena, mis võimaldab tasu maksmist jagada ühtlasemalt kogu kalendriaastale.Transiidiettevõtted: Meil ei ole regulaarliine. Tallinna Sadama strateegilise arengu kontseptsioon näeb ette teenindada üha enam suurlaevu. Muidu HUBiks ei saa. Ka sadamas tegutsevate operaatorite tegevus on suunatud sellele, et leppida kokku suurte partiide saatmises. Suured laevad ei käi kunagi regulaarliinidel.
Seotud lood
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon on otsustanud lasta uurida veeteedetasusid hüppeliselt tõstnud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse põhiõiguslikku õiguspädevust.
Täna toimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kohtumine transiidiettevõtjatega, mis väidetavalt oli osapoolte vaheliseks esimeseks kohtumiseks peale vastuolusid tekitanud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist möödunud aasta lõpus.
Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul kutsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts eelmisel nädalal transiidiärimehed enda juurde lepituskohtumisele. Paraku jääb endiselt püsima sõnum, et maksupoliitika stabiilsusele ei saa tulevikus loota.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.