Veofirmad masenduses

Konjunktuuriinstituudi aasta esimese teenindusbaromeeteri kohaselt turusituatsioon transpordisektoris halvenes. Kindlustunde indikaator jõudis detsembri -18 langeda jaanuaris -25ni. 43% küsitletud transpordiettevõtetest teatas, et viimasel kolmel kuul müük vähenes. 30% ettevõtetest prognoosib nõudluse vähenemist ka järgneval kolmel kuul. Äritegevust piirab vedajate hinnangul 65% juhul ebapiisav nõudlus ja 15% tööjõu puudus.

OÜ Hiiu Autotrans juhatuse liige Urmas Pielbergi sõnul tuleb vedajaid juurde, samas kliente juurde ei tule. Hiiumaal asuva ettevõtte juht tõi välja, et kui varem tõid saarele kaupa ja toorainet suures osas kohalike vedajate masinad, siis nüüd on sama töö endale saanud lõinanaabrite vedajad. “Poola ja Läti autod toovad plastgraanulid tehasesse,” tõi ta välja. Hiiu Autotransil on pikaajalised suurklienedid, kellega koostöö sujub ja seetõttu ei saa Pielbergi sõnul öelda, et tööd vähem oleks. “Kaubamahud on samaks jäänud,” lisas ta.

Suur probleem on see, et kõik on kõigile võlgu. “See võib olla pessimismi põhjus,” mõtiskles Pielberg, sest kliente küll on, aga maksujõulisi kliente on keerulisem leida. Samas vedada pole mõtet, kui selle eest raha ei saa.

Eesti-sisest transporditeenust pakkuva Tulirebane OÜ omanik Martin Mandel tunnistas, et  nõudlus on väike, kuna tegijaid on palju. “Odavaid tegijaid tuleb järjest juurde ehk nõudlust nagu on,” ütles Mandel, kelle kõrvu on jõudnud suurte logistikaetevõtete kurtmised vedajate vähesuse üle. Samas kütuse hind kasvab ja veoteenuse hind ei tule kütusehinna tõusuga kaasa. “Vedaja ei tee hindu, tellija teeb hinna ja vedaja ütleb, kas ta selle hinnaga veab või mitte,” selgitas Mandel veoturu hinnakujunemise mehanismi. Mandli sõnul langevad hinnad kohati nii madalale, et vedada pole mõtet, kuna marginaal on tööl olematu.

Aerogistica OÜ juhatuse liige Meelis Koitmäe tõi välja, et alati on kellelgi mingi häda. “Kunagi ei saa rahul olla,” ütles Koitmäe, kelle sõnul kord kurdavad veokorraldajad, siis vedajad ning sarnaseid näiteid võib tuua igast sektorist. Koitmäe tõi välja, et Aerogistica kogemuse põhjal lennu- ja mereveosektoris nõudlus veoteenuse järele hoopis kasvab. “Meil tööd jätkub, mahud kasvavad,” lisas ta.

AS Smarten Logistics juhatuse esimees Mait Milleri sõnul on Smarteni veomahud Eesti-sisesel transpordil aasta-aastalt kasvanud ja kasvavad ka sel aastal.

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsatsiooni president Toivo Kuldkepp ütles, et veoteenuse nõudlus sõltub palju tootmisest. Vedajatele tagavad stabiilse töö tema hinnangul kindlad partnerid. “See on igas valdkonnas nii, et tuleb odavalt tegijaid  juurde. Kätt ette ei saa panna, see on loomulik areng,” kommenteeris ta vedajate kurtmist odavamalt opereerivate konkurentide üle, mööndes, et konkurents on siiski kõva.

“Klientidel on valida. Üks vedaja küsib kõrget hinda ja teine madalamat. Kõige alus on usaldus,” rääkis Kuldkepp, kes tõi näite et kliendid on oma tavapärase partneri odavama ettevõtte vastu vahetanud, kui pole teenuse kvaliteediga rahul.