Õiguskantsler: Veeteetasude tõstmine vajab rohkem aega

Teder saatis Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, kuna näeb eelnõus probleeme.

Kuigi uue veeteetasu ning soodustuste arvestamise skeemi jõustumine toob osade sadamakülastuste puhul laevadele kaasa tasude kahe- kuni kuuekordse tõusu, on eelnõu ettevalmistajad kavandanud skeemi jõustumise juba 2013. aasta 1. jaanuariks, kirjutas Teder arvamuses. „Arvestades, et eelnõu alles menetletakse ning selle vastuvõtmine jääb tõenäoliselt käesoleva aasta novembri lõppu või detsembri algusesse, võib seaduse vastuvõtmise ja selle jõustumise vahele jääv aeg osutuda minu hinnangul liiga lühikeseks, et normide adressaadid saaksid oma tegevust uue regulatsiooni järgi mõistlikult ümber korraldada. Leian, et selline seaduse jõustamiskava on põhiseaduse seisukohalt äärmiselt küsitav,” selgitas Teder.

Tederi ütlusel ei vasta kavandatav seaduse jõustumise tähtaeg õiguskindluse nõuetele. Seadusega tõusevad laevade Eesti sadamatesse sisenemise tasud 200% – 600%. See omab väga tugevat negatiivset mõju reederitele ja laevaagentidele, kes peavad veeteetasu maksma. Selline märkimisväärne hinnatõus suurendab oluliselt reederite ja laevaagentide kulusid, mis pikas perspektiivis mõjutab nende teenuste hindu, käivet ja äride kasumlikkust. Lühikeses perspektiivis võib ebasoodne mõju olla isegi palju intensiivsem, leidis Teder.

Kuna laevatransport opereerib väga tihedate regulatsioonide ning elava konkurentsi tingimustes, siis valmistuvad turuosalised igaks järgnevaks aastaks varakult ja ülihoolikalt ette, sõlmides oma partneritega pikaajalisi lepinguid, tehes arvutusi ning kooskõlastades ja kinnitades oma eelarveid. Veeteetasu mitmekordne tõus 1-1,5 kuu pikkuse etteteatamise ajaga muudab kõik ettevõtjate ettevalmistatud arvestused ebaõigeks, millest tingitult on ettevõtjad sunnitud tegema suure töö oma kinnitatud eelarvete kohandamiseks, selgitas Teder.

Ta lisas, et veelgi tähtsam on, et tasude tõstmisest tulenevad kulud võivad täies ulatuses jääda ettevõtjate kanda, kuna 1,5 kuu jooksul ei pruugi olla võimalik muuta partneritega varem kokkulepitud teenustasusid.  „See ilmselgelt mõjutab negatiivselt sektoris töötavate ettevõtjate finantsseisu,” nentis ta.

Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirja lõpetuseks soovitab Teder komisjonil kaaluda, kas meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse jõustumise aeg vajab muutmist. „Poliitilistes valikutes tuleb arvestada põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise nõudega. On oluline, et seadust oleks võimalik täita ja et täitmine ei tooks isikutele ootamatult kaasa ettenähtust palju kõrgemaid kulusid. Seadusandja peab arvestama, kas ja millisest ajast on õigusakti adressaadid suutelised neile pandud kohustusi täitma,” lõpetas Teder oma arvamuse.

14. novembril oli ettepanekute esitamise tähtaeg Riigikogus menetluses olevale meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusele.