Hiljuti Eesti-Vene piiril käivitatud ootejärjekorrasüsteem tekitas vaidluse kahe firma vahel, mõlemad väidavad, et just neil on õigus seda süsteemi kasutada.
E-järjekorra süsteemi iNext looja süüdistab konkureerivat ettevõtet Girf OÜ võõra patenteeritud tehnilise lahenduse kasutamises.
Lugu sai alguse 2010. aasta sügisel, kui Siseministeerium (SM) kuulutas välja sõidukite piiripunkti saabumise ja piirialal ootamise korraldamise avaliku konkursi.
Konkurss nägi ette 5-aastase halduslepingu sõlmimise ettevõttega, mis pakub optimaalseima süsteemi järjekorra korrastamiseks Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides. Laekunud pakkumiste läbivaatamise tulemusena tunnistas ministeeriumi komisjon edukaks Girf OÜ ning sõlmis nendega halduslepingu, mille alusel hakkas 1. augustil tööle Girf OÜ poolt loodud e-järjekorra süsteem GoSwift.
Konkurendid ei maganud Täna süüdistab AS Sivex International (Sivex) Girfi selles, et süsteemi GoSwift loomisel on kasutatud Sivexi poolt väljatöötatud ja patenteeritud tehnilist lahendust. „Osalejatel ei lubatud teiste osalejate pakkumistega tutvuda ning seega konkursis osalemise käigus ei saanud me teada, kas GoSwift kopeerib meie süsteemi iNext või mitte,” rääkis Sivexi kommertsdirektor Viktor Novokreštšenov. „Nüüd on meie jaoks selge, et patent ja kasulikud mudelid on rikutud. Võin oletada, et Girfi jaoks see nii selge ei ole.” Samuti seletas ta, et nende projekt sai hankel maksimaalsed võimalikud punktid 50. Girfi projekt sai aga 47 punkti.
Kuidas ikkagi Sivexi programm sattus konkurentide kätte, ütles Novokreštšenov, et süsteemide testkatsetuste ajal 2010. aasta septembris-oktoobris, st enne konkursi väljakuulutamist, olid kõik tehnilise lahenduse üksikasjad kättesaadavad nende veebilehel. Novokreštšenovi sõnul ei ole asi selles, et Girf ei saanud iseseisvalt ootejärjekorrasüsteemi loomisega hakkama, vaid selles, et Sivexi patent katab e-järjekorra probleemi täies ulatuses, jätmata efektiivseteks alternatiivseteks lahendusteks ruumi. „Meie tehniline lahendus oli patenteeritud peaaegu kolm aastat tagasi - 26. septembril 2008. Sel ajal peale meie ei tegelenud sellise süsteemiloomisega mitte keegi,” väidab Sivexi juht.
Oodake, meil on kõik käigud kirjas!
Siseministeeriumi pressinõuniku Valeria Jegismani sõnul ei ole hankekomisjon Sivexi pakkumist üldse käsitlenud. Pakkujatena kvalifitseeriti AS Logica Eesti, AS Reaalsüsteemid, OÜ Girf, OÜ BPW Consulting ja AS Helmes, kelle pakkumused tunnistati pakkumiskutse dokumentide tingimustele vastavaks. Kuna tegu oli ainuõiguse üleandmisega, ei andnud Siseministeerium konkursi tingimustes võimalust ühispakkumisi esitada. Seetõttu lükati tagasi konkursile esitatud AS-i Helmes ja AS-i Sivex International ühispakkumine. Otsust ühispakkumine tagasi lükata ei ole ühispakkujad ka kahtluse alla seadnud. Sivex oma pakkumust ei esitanud. Edukaks tunnistati Girf OÜ pakkumine kui hindamiskriteeriumite suhtes kõige soodsam pakkumine, seletas Jegisman.
„Siseministeerium lükkas tagasi pakkumise, kus juhtivaks pakkujaks oli Sivex, seetõttu, et Sivex ei ole infotehnoloogia ettevõte, kuid sama tehniline lahendus pakkumises, kus juhtiv pakkuja oli Helmes, osales konkursis. Seda ma peangi silmas, kui konkursist räägin,” seletas Novokreštšenov.
Siseministeeriumil on aga oma arvamus Sivexi poolt väljatöötatud süsteemi unikaalsusest.
Siseministeeriumi migratsiooni – ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus väidab, et enne ühtse ootejärjekorrasüsteemile üleminekut oli Eestis välja töötatud ja kasutusel mitmeid elektroonilise ootejärjekorra korraldamise süsteeme. Kõigil olid võimalus kas kasutada või katsetada oma süsteeme mõnes piiripunktis.
Siseministeeriumi hinnangul ei vastanud ükski varem väljatöötatud süsteem riigi vajadustele ja pakkumiskutses esitatud tingimustele ning nad kõik vajanuks avaliku konkursi võitmise korral tõsiseid muudatusi ja arendusi. «Kõik, kes on suutelised vastavat tehnilist lahendust pakkuma, olid oodatud avalikul konkursil osalema. Mõeldamatu oleks olukord, kus riigi poolt kehtestatud nõuetele saaks vastata ainult üks tehniline lahendus ja seegi patenteeritud. Nagu on olemas erinevaid raamatupidamisprogramme, nii on olemas ka erinevaid tehnilisi lahendusi ootejärjekorra elektrooniliseks korraldamiseks», - arvab Annus.
Patent on keeruline asi
Girf OÜ juhatuse esimees Hannes Plinte ütles, et ta ei ole tutvunud nimetatud „tehnilise otsusega”. Girf OÜ täidab Siseministeeriumilt saadud haldusülesannet, kusjuures süsteemi töö põhimõtted olid ette antud avaliku konkursi dokumentides, täpsemalt funktsionaalsete nõuete dokumendis, mille loojaks oli Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
„Kust see probleem kasvab - küsige seda Sivex International käest. Maailmas on palju igasuguseid patente ja kasulikke mudeleid registreeritud järjekorrasüsteemide peale, kuid kordan, et meie tehniline ülesanne on ette antud Siseministeeriumi poolt.” Plitne oli napisõnaline: „Õigusriigis saab iga juriidiline ja füüsiline isik kohtusse pöörduda soovi korral. Kui meid kohtusse kaevatakse siis me peame end kaitsma.”
Kauplemine ei ole kohane!
Küsimusele, kas Sivex kavatseb taotleda süsteemi kasutamise kohtukeeldu, vastas Novokreštšenov eitavalt. „Ei, oleme 7 aastat tegelenud e-järjekorra idee populariseerimisega ning praegu ei näe mõtet kõike ära lõhkuda. Meid rahuldab täiesti viide patenteeritud lahenduse kasutamisele ja litsentsitasu maksmine.
Hindasime kõiki riske, sealhulgas Girfi poolt väljatöötatud süsteemi GoSwift kasutamisele seatud kohtukeeldu ning panime kaalukausile: kas litsentsi ostmine ja osalised maksed või kohtuasi ja risk kaotada kõik, kuna meie poolt väljatöötatud ja katsed läbinud e-järjekorrasüsteem Inext võib väga kiiresti asendada GoSwifti.”
Tasub Teada: Peamisi patendivalemi punkte:
-Järjekorras registreerimine kronoloogilises järjekorras-Eelregistreeritute prioriteet elavjärjekorra ees-Ühekordne registreerimine järjekorda-Registreerimine vähemalt auto registreerimisnumbri ja autojuhi mobiiltelefoni äramärkimisega Ootejärjekorras oleva autojuhi teavitamine mobiilside ja infotahvli kaudu-Prioriteedi andmine kehtivate reeglite alusel-5 mooduliga seadeldis-Keskandmebaas-Registreerimisseadmed piiriparklates-Eelregistreerimine läbi interneti-Piiri ületamise pääsesüsteem-Infotahvel
TAUST: - 1994. aastast Pärnus tegutsev tollimaaklerfirma, mille allüksused asuvad Luhamaa, Koidula ja Narva piiripunktides. Pakub tollimaakleri ja –lao teenuseid, aktsiisilao teenuseid, valuutavahetusteenust, transiit- ja kindlustusdokumentide elektroonkoopiate valmistamise teenust.
AS Sivex International
(Kodulehelt)
Girf OÜ – peamiselt infotehnoloogia valdkonnas tegutsev ettevõte. Girfi peamisteks tegevussuundadeks on: IT konsultatsioonid ja projektijuhtimine; Infosüsteemide arendusteenus; IT taristu ja tugiteenused; Teadus- ja tootearendustegevus
Patendiameti poolt on registreeritud patent ?? 05372 ?1 „Sõiduvahendite järjekordade kontroll- ja administreerimismeetod ja süsteem piiriületuspunktides” (prioriteet 26.09.2008). Patendi omanik - Sivex International AS, meetodi ja süsteemi autor – Viktor Novokreštšenov.
Seotud lood
Patendiameti juriidilise osakonna juhataja Viive Kübar seletas, et kui patendiomanik leiab, et tema patendiga kaitstud leiutist on õigusvastaselt kasutatud, võib ta pöörduda kohtusse. Ainult kohus saab tuvastada patendiomaniku ainuõiguse rikkumist.
Järjekorra süsteemi väljatöötamise konkursi võitjale Girf OÜ-le tehti ettepanek soetada piirijärjekorra lahendusüsteemi patentinud ettevõttelt vajalik litsents.
Vaidluses, kus elektroonilise piirijärjekorra süsteemi iNext looja süüdistab konkureerivat ettevõtet Girf OÜ võõra patenteeritud tehnilise lahenduse kasutamises, ütles patendibüroo juhataja Mart Enn Koppel, et riik võis patendist mitteteadmisel rikkuda hanke tingimusi.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.