Massipiirangu tõstmise arutelud takerduvad endiselt teede halva seisukorra taha 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Taivo-Ahti Adamson selgitas, et raskeveokite massipiirangute suurendamise küsimus seoses taristu võimaluste ja olukorraga on olnud tähelepanu all juba pikemat aega. Probleemidele on lahendust otsitud koos asjaomaste organisatsioonidega.

Maanteeameti esindaja Andri Tõnstein nentis, et tema hinnangul võib põhi-ja tugimaanteede kandevõime seisukorda hinnata rahuldavaks. Olukorra teeb probleemseks, et nõrgemad lõigud ei asu koos, vaid sageli vaheldumisi tugevamate lõikudega. Tõnstein selgitas, et praegune lubatud raskeveokite kogumassi piir – 44 tonni – on sildadele piisav koormus. Seetõttu üle 52 tonni kogumassiga sõidukeid meie riigimaanteede sildadele tervikuna käesoleva aja seisuga ei tohi lubada. Tõnsteini sõnul tuginevad need mitmele uuringule. Probleemidele lahenduste otsimiseks on töös veel täiendavad analüüsid.

Oma seisukoha ütlesid komisjoni istungil välja autoettevõtjate liidu, erametsaliidu, metsa- ja puidutöötlemisliidu ja RMK esindajad. Nad selgitasid, et täismassipiirangu muutmine lubaks olemasolevate puiduveomahtude puhul hoida kokku märkimisväärse summa transpordikuludest. See aga avaldaks olulist mõju toode tehindadele ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele.

 Majanduskomisjoni liikmed Urmas Reinsalu, Lembit Kaljuvee, Urve Palo, Arto Aas, Olga Sõtnik, Toomas Tõniste ja Kalev Lillo tõid välja olulised aspektid arutlusel olnud küsimuses. Nenditi, et vaatamata maanteede läbisõidusageduse vähenemisele ja ettevõtjatele soodsamatele tegutsemisvõimalustele, peab koormuse suurendamisse suhtuma läbimõeldult, sest senine teede taastusremondi sagedus ei ole piisav tagamaks kõikide maanteekatendite laitmatut tööd ka praeguse liikluse korral. Mõttevahetuse käigus olid kõne all probleemiga seotud erinevaid aspekte alates teede ja sildade kandevõimest ja lõpetades liiklusohutusega.