Nagu aasta varemgi, ületas Tallinna Sadama möödunudaastane kasv teisi Läänemere idakalda sadamaid.
Möödunud aastal kerkisid Tallinna Sadam käitles eelmisel aastal 16% võrra enam kaupa kui aasta varem. Kasv oli kaks korda kiirem kui aasta varem, mil sadam samuti regiooni eeskuju oli.
Protsendipunkti võrra jääb kasvus maha 58,1 mln tonni käidelnud Peterburi, kahe protsendipunkti võrra aga Tallinna Sadama suurim hirm ehk Ust-Luga, mis jõudis 11,8 mln tonnini, selgub Klaipeda Sadama andmetest.
Balti naabrite Riia, Liepaja ja Klaipeda võtsid juurde vastavalt 2,5, 0,6 ja 12,2% kaupu.
Kaubavooge kaotasid mullu kolm mereväravad - Primorsk (77,5 mln tonni, -2%), Ventspils (24,8 mln t ehk -7%) ja Viiburi (1,1 mln tonni ehk -7%).
Absoluutarvudes kasvas samas nobedaimalt Klaipeda, mis sai juurde 3,4 mln tonni kaupa.
Kokku läbis Idakalda sadamaid 289 mln tonni kaupa ehk kuus protsenti enam kui aasta varem.
Seotud lood
Võrreldes lõunanaabrite suuremate sadamatega Riias, Liepajas, Klaipedas, on Tallinna Sadam neist kaubavoogude aastase kasvu poolest kõige tublim.
AS Tallinna Sadam käitles mullu esialgsetel andmetel 36,6 miljonit tonni ehk 16% enam kaupa kui aasta varem. Kõigi aegade absoluutse rekordi tegi aga Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijate arv ulatudes üle 7,9 miljoni reisijani, mis on 2009. aastast üle 9% rohkem.
Statistikaameti Eesti sadamates möödunud aastal toimunud lastimiste ja lossimiste statistikast võib järeldada, et peale Tallinna Sadama läks eelmisel aastal väga hästi ka teistel Eesti sadamatel.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.