Juhtkiri: Võtkem eeskuju, härrased!

„Minu jaoks on üllatav, et 20 aastat pärast Balti rahvaste iseseisvumist ja majanduste integreerimist Euroopaga, puudub neil siiani raudteeühendus Poola ja ülejäänud Euroopa riikidega,“ ütleb Burkhardt tänases Äripäevas ja tal on tuline õigus. Sest seni on vaid räägitud. Kes poleks kuulnud poliitikute jutte sellest, et Eestit ja Kesk-Euroopat võiks ühendada raudtee? Kes poleks kuulnud plaane, et varsti-varsti saab rongiga Euroopasse?

Äripäev kiidab ettevõtlikku inimest, kes ei jäänud, käed rüpes, abstraktsele riigile või veelgi abstraktsemale Euroopa Liidule lootma, vaid võttis kätte ja tegi asja ise ära. Ehk et kiidame meest, kes nägi probleemi, asus seda omal jõul lahendama ning hakkab peatselt tulu lõikama! Võtkem eeskuju, härrased! Kus viga näed laita, seal mine ja aita, ütleb me vanasõna. Tänapäeval kõlaks see ehk: kus viga näed laita, sealt kasumit lõika.

Kuid miks pole senini Eestis raudteele erilist tähelepanu pööratud? Ometi kõnelevad kogu maailma logistikud, et kaubaveod tuleks autodelt-lennukitelt rongidele suunata, see annab kaubakäitlejaile otsest rahalist säästu ja säästab ühtlasi ka keskkonda. Euroopa piires asendaks rongid lennukeid üsna edukalt ka reisijateveol – meenutagem või hiljutist Islandi vulkaanipurset, mis õhuliikluse nädalateks sulges.

Miks pole siis tegudele asutud? Raha justkui oleks – Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles alles sel suvel, et Rail Baltica projekt pole seiskunud, ning et raha taha asi ei jää. Mille taga asi siis seisab? Kallase sõnul rööpmelaiuse (Lääne-Euroopas 1435mm, Baltimaades 1520mm) probleemi taga ning otsustamine, kuidas erinevate rööpmelaiuste probleemi lahendada, on lükatud „kaugesse tulevikku“. Olukorda ilmestab kenasti tõik, et Eestiski pole poliitikud rööpmelaiuse kohalt ühel meelel – näiteks kunagine majandusminister Edgar Savisaar ütles veebruaris Tallinnas toimunud Eesti-Vene raudtee teemalisel ärifoorumil, et läänelik rööpmelaius poleks Eestile kasulik.

Rööpad rööbasteks. Ja tegelikult on rööpad Tallinnast Varssavini, ja isegi kaugemale, kenasti maas olemas. Tõsi, rööpad on vanad, need ei võimalda rongidel suuri kiiruseid arendada ja mingis punktis tuleb kaup ja inimesed teistsuguse rööpmelaiusega rongi ümber tõsta. Inimeste veoks säärane aeglane ja tülikas transpordiviis väga ei sobi, kuid kaupadele küll. Sellele Burkhardt mängibki. Sest seni on kõik pimesi uskunud väidet, et raudteeühendust Euroopaga meil praktiliselt pole. Või siis on end lihtsalt lastud pimestada unelmaist, et kohe-kohe tuleb õnn ise õuele, tuleb uhiuus raudtee, mis lahendab kõik probleemid.