Hirmus oli see 2009. aasta ja ilmselt ka veel osa 2010. aastast. Nii on meile meedia viimased poolteist aastat pähe tagunud. Nüüd, kui suurem häda möödas ja positiivsemad prognoosid maad võtnud, selgub, et ka 2009. aastal oli võimalik Eestis edukalt äri ajada.
Eesti kümme suurimat vedajat kaotasid eelmise aasta kokkuvõttes peaaegu poole oma käibest, kasumis aga suuri kadusid ei olnud.
Nii mõnigi suutis eelmisel aastal hoopis kahjumi kasumiks muuta. Suurima hüppe tegi Parme Trans, mis kerkis kahjumist 3,7 miljoni kroonisesse kasumisse. Ettevõtte juhid räägivad, et tegevuskulude optimeerimise tähe all õnnestus vähendada palgakulu kolmandiku võrra ja rääkida partneritelt välja paremad tingimused. Need on imselt kulud, mida buumiajal oli raske tagasi tõmmata, kuid mille vähenamisele andis masu kõigile arusaadava põhjenduse.
Ka väiksemad firmad said majanduslanguses edukalt hakkama. Autotranspordis käibelt keskmike hulka kuuluva OÜ Aviator omanik Urmas Maripuu tunnistab, et müügikäive vähenes eelmisel aastal 10%. "Vähenenud müügitulud ei avaldanud märkimisväärset negatiivset mõju ärikasumile," lisab ta samas. Temagi rõhutab kindlat kulude kontrolli all hoidmist ja autode maksimaalset kasutamist.
Ilmselt kinnitaksid ka möödunud aastal kadunud ettevõtted, et nad tegelesid kulude kontrolli ja efektiivsuse otsimisega veokite kasutamisel. Millegipärast ühtedel tuleb see välja, teistel lõpeb aga krahhiga. Mõni koolitusfirma võiks hakata müüma külastusi ettevõtetesse, kes seekordsest majanduskriisist kasumlikult läbi purjetavad. Nende kogemused kulude kokkuhoiul oleks ilmselt enamikule veoturul (aga ilmselt ka kõigil teistel tegevusaladel) tegutsejatele hindamatu väärtusega õppetunnid, mis järgmises kriisis võivad päästa ettevõtte elu.
Õppetundide kordamine on vajalik. Seda näitab kas või vedajatele korraldatud küsitlusele saabunud vastus küsimusele, milliseid investeeringute plaane on paranenud majandusolukord ettevõttesse toonud. "Oleme mõelnud üht ja teist, kuid midagi erilist ei ole pähe tulnud. Võib-olla ostaks maad ja ehitaks korterelamu maapiirkonda."
Praegu võivad olla saabunud järelejäänud veofirmadele parimad ajad. Hinnanguliselt on masu viinud Eesti veoturult 1000-1500 veokit ja haagist. Neid ei ole jõutud asendada ja pakkumist ületav transpordinõudlus kruvib veohindu ülespoole. See käivitab aga vedajate jaoks uue tsükli - juba järgmistel aastatel soovib enamik vedajaid pärast edukat aastat veelgi laieneda ning turule lisandub aina uusi veovahendeid ning survet transpordihindadele.
Seotud lood
Autotranspordi TOPis paremuse järjestuses teine AS Janvemar suutis vaatamata tulu vähenemisele puhaskasumit kergitada. Firma juht Janno Krantsiveer loodab peale eelmist edukat aastat, et veohinnadki võiksid kerkida tagasi kõrgemale tasemele.
Autotranspordiettevõtete TOPi III koht AS Applaford ES saavutas head tulemused kulude kokuhoiuga, mis samas ei tähenda, et ettevõte oleks lõpetanud investeeringud oma masinaparki.
Äripäeva autotranspordiettevõtete TOPis esimese koha saavutanud Est-Trans Kaubaveod ASi turundusdirektor Jaak Kastepõld leiab, et aasta möödus isegi kardetust paremini ning kõik plussmärgiga tulemused on ettevõtte jaoks head tulemused.
Äripäev pani taaskord autotranspordi ettevõtted 2009. aasta tegevustulemite põhjal pingeritta. Majandustegevusregistri järgi tegeleb veosteveoga Eestis aktiivselt 2807 ettevõtet. Otsi, kas sinu veofirma või transpordipartner kuulub 100 parima tegija hulka.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.