Saarlased kaebavad Estonian Airi lennuühenduse üle

Kiri ise on järgmine:

"Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Hr minister Juhan PartsSaare MaavalitsusHr maavanem Toomas KasemaaEstonian Air ASHr juhatuse esimees Andrus Aljas

20. juulil 2010

Avalik pöördumine seoses probleemidega Tallinn-Kuressaare lennuliinilUsaldusväärne, võimalikult tihe ja hinnalt vastuvõetav lennuühendus mandriga on oluliseks Saaremaa arengut mõjutavaks teguriks.

Lennuühendus on oluline eelkõige saarlastele, sest turistide ja kaugematest sihtkohtadest otse Kuressaarde lendavate reisijate osatähtsus on väike ning koondub põhiliselt suvehooajale. Sedalaadi siselennud ei saa tavaliselt kommertsalusel hakkama. Eesti maksumaksja seisukohalt on samas oluline, et dotatsioon oleks võimalikult väike ja võimalikult efektiivselt kasutatud.

Meie pöördumise põhjustas asjaolu, et 2008. aasta oktoobrist, st pärast seda, kui liinil Tallinn-Kuressaare asus opereerima Saare Maavalitsuse korraldatud hankekonkursi võitnud lennufirma Estonian Air, on lennuühenduse usaldusväärsus ja lendude tihedus varasemaga võrreldes langenud, kuid nii keskmine piletihind kui ka lennufirmale makstav dotatsioon on

tõusnud.

Saare Maavalitsuse statistika kohaselt oli eelmise vedaja ärajäänud reiside osakaal 2007. ja 2008. aastal 4-5% (siin ja edaspidi opereeritakse ainult doteeritud reisidesse puutuva statistikaga), Estonian Airi ärajäänud reiside osakaal oli esialgu ligikaudu sama suur, ent hakkas alates 2009. aasta novembrist kasvama ja moodustas 2010. aasta esimesel neljal kuul juba 18% (kui jätta arvestusest välja aprillikuus tuhapilvede tõttu toimunud lennuseisakust tingitud ärajäänud lennud, siis 14%). Alates maist 2010, pärast teravat kriitikat, on olukord paranenud.

Kuid ei pea paika Estonian Airi ametliku blogi teade 28. maist 2010 (Statistikast Tallinna-Kuressaare liinil), mille kohaselt on lendude toimumise protsent jäänud varasemaga samale tasemele. Ebaveenvad on ka Estonian Airi pressiteates 8. juunist 2010 toodud järeldused, milles hoidutakse võrdlustest eelmise vedajaga. Ent isegi selles pressiteates tunnistatakse, et lendude toimumise osakaal Tallinn-Kuressaare liinil on 5-6 protsendipunkti madalam kui Euroopa lennuettevõtete ja Estonian Airi teiste liinide keskmine tase. Veel märgitakse, et Estonian Air on paari viimase aastaga oluliselt parandanud lendude täpsust ja regulaarsust, kuuludes Euroopa kõige täpsemate

lennufirmade hulka.

Seega on Tallinn-Kuressaare liinil toimunud vastupidist tendentsi raske seletada muu, kui asjaoluga, et Estonian Air ei pea kõnesolevat liini oluliseks.

Teiseks usaldusväärsuse kriteeriumiks on lendude õigeaegne väljumine. Ent perioodil 1. novembrist 2009 kuni 3. juunini 2010 hilines väljalend koguni 63 korral, neist rohkem kui pooltel kordadel üle kahe tunni. Nii on arusaadav, et lennukiga lendamine ei ole kohalike ettevõtjate seas populaarne ning turismifirmad ei soovita lennukiga lennata saare külastajatel.

Saarlaste jaoks on väga oluline lendude tihedus. Ka see näitaja on langenud. 2007. aastal tellis Saare Maavalitsus 581 reisi Tallinn-Kuressaare-Tallinn, siis 2010. aastal on sama näitaja vaid 396. Kohaliku kogukonna ja ka mujalt tulevate reisijate (ärireisijad, turistid) jaoks on oluline reiside toimumine seitsmel päeval nädalas ja kaks korda päevas.

Oluline tegur sõiduviisi valiku puhul on ka lennupileti hind. Arvestades saarlaste hinnatundlikkust, on kahetsusväärne, et Estonian Airi lennul on vaid 15 kohta (lennufirma esindaja väitel) hinnaga 252 EEK/ 1 inimene/1 suund.

Estonian Airi piletihinna poliitika on segane ja arusaamatu. Vastavalt Estonian Airi ja Saare Maavalitsuse lepingu 1. septembrist 2009 kehtima hakanud lisa 3 kohaselt, kavandatakse ühelt istekohalt saada rohkem piletitulu, kui prognoosis Avies vastavalt Aviesi ja Saare Maavalitsuse lepingule 31. jaanuarist 2007.

Estonian Airi võimetust või soovimatust kohalike oludega arvestada näitavad ka pakutavad paindliku turistiklassi ja äriklassi piletid (viimased on ca 4 korda

kallimad kui tavapiletid).

Usaldusväärsuse kaotuse, hõredama lennugraafiku ja segase ning kohalikele oludele ebasobiva piletihinna tõttu on hoolimata suuremast lennukist teenindatavate reisijate arv langenud. Täituvus hakkas vähenema just pärast usaldusväärsuse langust alates 2009. aasta novembris, moodustades 2010. aasta esimesel neljal kuul vaid 37%. 2010 mais, ilmselt seoses suvehooaja algusega ja ärajäänud lendude protsendi vähenemisega on täituvus

paranenud 46 protsendini, mis on endiselt madal näitaja.

Maksumaksja eraldab Estonian Airile vastavalt Estonian Airi ja Saare Maavalitsuse lepingu lisale nr 4, 1. septembrist 2009, Tallinn-Kuressaare liinil opereerimiseks dotatsiooni 26 600 krooni ühe lennureisi eest liinil Tallinn-Kuressaare-Tallinn. Eeldades, et dotatsioon on mõeldud reisijate lennutamiseks, tuleb nentida, et dotatsioon läheb vähemalt 50%, aga

2010. aastal seni juba peaaegu 60% ulatuses tühja, st maksumaksja maksab asjatult 12-16 000 krooni igale reisile.

Oleme sunnitud kahetsusega märkima, et Saare Maavalitsus on jätnud reageerimata Estonian Airi teenuse kvaliteedi halvenemisele alates 2009. aasta teisest poolest, ehkki Estonian Airi ja Saare Maavalitsuse vahel 2. septembril 2008 sõlmitud lepingu punkt 3.5-s on sätestatud: "Kui vedaja poolt osutatava teenuse kvaliteet on madalam turul väljakujunenud kvaliteedi tasemest või tema teenuse hind on kõrgem turuhinnast, on tellijal õigus taotleda teenuse kvaliteedi või hinna vastavusse viimist teenuse turul pakutava

tasemega. Kui pooled ei saavuta selles kokkulepet, on tellijal õigus leping üles öelda, teatades sellest ette kaks kuud..."

Teenuse kvaliteet langes selgelt alates novembrist 2009, see on olnud allpool turul väljakujunenud kvaliteeditaset. Estonian Airi enda esitatud andmete alusel on keskmine lendude toimumise protsent Euroopa lennuettevõtete andmete põhjal on 98%.

Jälgime pidevalt meie liinil toimuvat ja ning võime heameelega tõdeda, et viimastel kuudel on ärajäänud lendude osakaal langenud ning hilinemised vähenenud. Samas oleme mures, et avalikkuse surve kadumisega võib lennuliini kvaliteet taas halveneda.

Loodame, et kavandatud kohtumisel Estonian Air esindaja, Saare Maavalitsuse ja erinevate organisatsioonidega 2010. aasta augusti lõpus saame tõdeda, et osa kitsaskohti on juba lahendatud ja suudame vajadusel püstitada uued eesmärgid.

Praegu teeme järgnevad ettepanekud:

1.  Lennuettevõttel Estonian Air palume kaaluda tõsiselt arvestatavate lahenduste otsimist, et taastada usaldus ja kvaliteet. Selleks on vaja hoida lendude toimumise protsenti turul väljakujunenud kvaliteeditasemel pika aja vältel; vajalik on tihendada lennugraafikut nii, et lennud toimuksid 7 päeva nädalas ja kaks korda päevas;

Võtta kasutusele konkurentsivõimeline ning arusaadav pileti hinnapoliitika. On alust arvata, et langetades pileti keskmist hinda, tõuseb ka täituvus. Soovitame fikseerida kindel piletihind; hetkel oleks meie arvates saarlastele vastuvõetavaks bussipiletist mitte rohkem kui 1,5 korda kõrgem

piletihind.

2.  Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil palume analüüsida, kas Estonian Air on rikkunud Saare Maavalitsusega sõlmitud lepingut ja võtta vajadusel kasutusele meetmed vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ühistranspordi seaduse § 4-st.

3.  Saare Maavalitsusel palume koostada põhjalik analüüs saarlaste lennuvajadustest, kaasates töögruppi avalikkuse esindajaid, tutvustada tulemusi avalikult ning alustada nende põhjal läbirääkimisi Estonian Airiga olemasoleva lepingu korrigeerimiseks.

Lendude täituvus on suurim juuni-, juuli- ja augustikuus ning nädalapäevadest reedeti ja pühapäeviti. Esialgse analüüsi kohaselt pole välistatud, et saarlaste ja Saaremaa külaliste lennuvajadused saaksid olemasoleva dotatsiooni raamides kõige paremini rahuldatud, kui lennud toimuksid kahe erineva suurusega lennukiga (vajadusel sõlmitakse leping kahe vedajaga): suvel ning

reedeti ja pühapäeviti teenindatakse liini 33-kohaliste ja teistel aegadel väiksemate lennukitega."

Alla on kirjutanud:

Saaremaa transpordikorralduse survegrupi nimel,

Jüri Tiits

MTÜ Saaremaa Ettevõtjate Liidu nimel,

Robert Pajussaar 

SA Saaremaa Turism nimel,                                                                                        Angela Nairis