11.02.10, 13:24

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vähi: Ust-Luga sadam ei võta vedusid ära

Transiidiärimees ja Silmet Grupp AS juhatuse esimees Tiit Vähi ei karda, et Ust-Luuga Sadam jätaks Eesti kaubavoost kõrvale. Liiati kuulume ju idaga samasse rööpaklassi ja jäädki on meil vähem.

Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juht

"Eesti Raudtee on süsteemi 1520 (mm) osa ja see süsteem omab väga suurt potentsiaali, kui ta on veel ühendatud ka sadamatega. Koostöös sadamatega see süsteem algab Vladivostokist ja lõpeb siin Balti riikidega. Teisalt algab see Kasahstanist ja Kirgiisiast ning lõppeb põhjas Murmanskis ja Arhanglskis. Ja see saab nüüd ühendatud kogu maailmaga," tõi Vähi esile Eesti kaubanduse olulise alustala.

"On oluline, et see transpordi ja logistika teenus oleks hästi kvaliteetne ja hästi odav. Selliselt tulenevalt on see konkurtentsivõimeline, kui sellega saab vedada kaupa sinna punkti, kus on tarbijad. Seega Eesti on osa sellest süsteemist, kus mitmetel riikidel kõigil on raudteerõõpa laius 1520 mm," täiendas ta.

"Nüüd on tarvis teha igapäevast koostööd: kuidas rongid liiguvad, sõiduplaanid toimivad, kuidas vagunid kulgevad ... See kõik on kokkulepete küsimus - seda ei saa lihtsalt teha niimoodi, et teeme....

Jakunin ja Simmerman kirjutasid alla koostöökokkuleppele. Viimased tähtsamad kokkulepped raudteealal kirjutasin ma alla veel transpordiministrina, kuskil 1991 ja hiljem on neid uuendatud. Nüüd tuli üks selline kokkulepe, mis reguleerib koostööd. Sellest sõltub kõik ülejäänu: kuidas kaubavood liiguvad, kuidas tehakse koostööd, kuidas teevad koostööd nii Vene sadamad kui Eesti sadamad,"oustas ta kokkulepete olulisusele.

Näiteks, kui Soome lahe idaosa külmub kinni, siis seal kindlasti kaupade läbiveovõimsus seal väheneb. Siis tulevad takistused ja raudteejaamades avaldab see ka mõju. Teisisõnu peab nüüd toimiv raudtee võtma osa sadamavedu üle jakanaliseerima osa kaupa lääne poole,sealsetesse sadamatesse.

"Usaldusväärsus, keskkonnaohutus, üldohutus ja teised sellised küsimused on olulised meie ja Venemaa vahel. Praegu tegelikult ma nagu ei karda, et kui nüüd Ust-Luuga Sadam ehitatakse valmis või tema järgmised etapid valmis ehitatakse, et siis kaubad ei tule Eestisse, kui Eesti suudab oma teenustega olla konkurentsis hinna, kvaliteedi, usaldusväärsuse osas," tõdes Vähi rahustavalt.

Tema seletusel on Peterburi ümbruse sadamates lihtsalt käimas ümberprofileerumine: nö puhtamad kaubadkonteinerid ja muud jäävad Peterburisse ja ülejäänud, siis süsi, naftatooted ja teised suunatakse Ust-Luugasse.

Pealegi on ju Eesti sadamad länepoosletes, palju jäävabamates vetes. Näiteks kui Ust-Luuga Sadama lähistel tegutseb juba 11 jäälõhkujat, siis Eestis pole jäälõhkuja Tarmo saanud veel eriti midagi teha.

Vähi: Ust-Luga sadam ei võta vedusid ära

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga