Veoärimees Marcel Vichmanni sõnul jääb eestlastel raudteel ikka vaid üle pealt vaadata, mis Venemaalt tuleb.
"Väga keeruline on midagi teha. Kõige olulisem asi on häid suhteid hoida, sellest tuleneb kõik ja .. siis vastavalt olukorrale tuleb kohaneda," osutas Vichmann Venemaaga suhtlemise paratamatustele.
Kui palju peaksid Eesti raudtee ärimehed end painutama, et suhted Vene Raudteega oleksid parimad?
"Nii palju, kui vaja...."
Kus on see piir?
"Ega Eestil sellist raudteeäri pole. Eesti Raudtee kasutab neid võimalusi, mis Venemaa poolt tulevad. Siin iseseisvat äri teha on väga keeruline. Võib küll vagunitega äri teha, kuid see on juba teistmoodi äri," tõdes ta.
"Transiidiäri on siin vaid sõltuv Ida soovidest, ei suuda ju raudteeoperaator välja mõelda, millised kaubavood võivad Venemaalt siia tulla. Raudtee on ikka teenindav lüli."
Kas Eesti Raudtee on kõik oma võimalused ära kasutanud?
"No alati saab paremini...., kuid.... ega neid võimalusi väga palju ei ole," nentis Vichmann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vene Raudtee president Vladimir Jakunini sõnul on raudteevedu autoveost piiril korrastatum, sestap on käes aeg ületada barjäärid peale Balti riikide ka Aasia riikidega, samuti tuleb nüüd ühtlustada veotariifid.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.