Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann ja Vene Raudtee juht Vladimir Jakunin allkirjastasid piirialase koostöö kokkuleppe. Edasiseks suunaks on tariifide ühtlustamine ja infrastruktuuri korrastamine.
Tegemist on vedudealase kokkuleppega, mis keskendub tehnilisele koostööle piiril ja kuidas veoseid üle piiri toimetada. Simmermanni sõnul oli kokkulepe Oktoobriraudteega, see hõlmab tehnilisi küsimusi kaubaveol, kuidas tuleb töötada piiril.
Jakunini sõnul on sõlmitud kokkulepe puhtalt praktiline ja pragmaatiline ning see keskendub vaid tehnilistele aspektidele piiri ületamisel. "Samuti on see pühendatud raudteefirmade vahelisele koostööle, protsessile, kuidas peavad raudteekoosseisud ületama piiri. Samuti keskendub see majanduslikele ja rahanduslikele aspektidele rongibrigaadide piiriületamisel," loetles Jakunin üles kokkuleppe tehnilisi momente.
Simmermann tõdes, et nüüd on oluline, kuidas saaksime vedusid kasvatada.
Siia vahele lisas Leedu Raudtee peadirektor Statis Dailidki, et neil näiteks läheb Riia-Vilniuse-Minski konteinerrongil hästi. Seda rongiliini tahetakse pikendada Musta mereni.
Samas Jakunin tõdes, et hoolimata viimase aja suurtest investeeringutest valitseb vedude alal üks teatav ebavõrdsus. See on ebavõrdsus autoveo ja raudteeveo vahel. "Autovedajad ei maksa ju infrastruktuuri eest midagi, raudteevedajad aga peavad - see on ebaõrdne konkurents! See pole nii ainult Baltikumi suunal vaid igal suunal," teatas Jakunin.
"Ma aloodan väga, et uus Euroopa transpordivolinik Siim Kallas tegeleb selle küsimusega," kostis seepeale Simmermann. Seetõttu on vajalik suurendada raudtee infrastruktuuri rahastamist.
Tema seletusel on selle puhul tegemist ka üldise Euroopa probleemiga. Näiteks siin, ida pool investeeritakse kõik dividendid infrastruktiuuri. Venemaal aga pumpab riik raudtee parandamisse raha hulgaliselt. Seetõttu vajab nii Euroopa kui ka Idaala, siis Venemaa ühtset raudteepoliitikat.
Talle sekundeeris Läti Raudtee juhataja Magonis Ugis, kes ütles, et heaks võimaluseks oleks selles vaimus konteienrrongiliin distantsil Tallinn-Riia-Vilnius-Minsk; see peaks ulöatuma Musta mereni. Selle aluseks aga oleksid ühtlustatud veotariifid.
Just veotariifide piirideülene ühtlustamine, raudtee infrastruktuuri investeerimine selle kvaliteedi tõstmiseks aitaks veokulude langust ja edukalt konkureerida autoveoga. Kui infrastruktuur on korrastatud ja tariifid ühtsed, kujuneb masiivvedusid tegevast raudteest autoveole tugev konkurent.
Kokkuleppe sõlmimise järel tunnistas Simmermann, et, tõesti Ust Luuga Sadamast on saamas tõsine tegur raudteevedude mõjutajana. Näiteks kavatseb ju Venemaa suunata suure osa nafta ja naftatoodete veost just sealtkaudu. Samas aga on Eesti käinud Kasahstanis pakkumas sealsetele firmadele oma terminale väetiste tarbeks. Siin oleks üks eestlaste raudteeveo võimalus. Liiati on ju viimasel ajal raudtee infrastruktuuri korrastatud eurorahade toel üksjagu.
Tänase foorumi ajurünnaku ajal jäi kõlama ka raudteeinimeste üldine arvamus, et raudtee kiratseb paljuski seetõttu, et viimasle ajal on "arutult" arendatud autovedusid. Kuid raudteeveod, kui need on korrastatud infrastruktuuri poolest ja ühtlustatud piirideüleselt tartiifide pooelst, oleksid autovedudest oluliselt tootlikumad ja odavamad.
Seotud lood
Ukraina liit Venemaaga avab Eesti riigile ja majandusele uued võimalused: Venemaa kompab siin taas pinda, Nordstream ootab likvideerimist.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.