Riia Sadama juhatuse esimees Ainars Šlesers rääkis, et Riia Sadama arendamisse süstitakse sadu miljoneid latte ehk miljardeid kroone.
Sadama käive kasvab 30 mln tonnilt 50 mln tonnile aastas nelja aasta jooksul. Selle saavutamiseks kasutatakse nii riigi, ELi struktuurifondide kui erainvestorite raha, vahendas Baltic Course.
Šlesersi sõnul viib sadamate arendamine Läti riigi kriisist välja. Ekspertide hinnangul teenib Läti riik igalt sadamas käitletud tonnilt 10 latti ehk ca 220 krooni. Kaubakäibe kasvu järel annab sadam riigile 500 mln latti ehk 11 mld krooni aastas.
Šlesersi sõnul tähendab rahapaigutus, et rajatakse uusi terminale ning parandatakse infrastruktuuri. Samuti kolitakse sadam kesklinnast eemale, rohkem mere poole. Investorid on tõenäoliselt SRÜ-riikide taustaga.
Seotud lood
Riia linnavalitsus kiitis heaks sadama kolimise kesklinnast Daugava jõue vasakule kaldale Krievu saarele. Kolimise põhjuseks praeguse paiga arengut piirav asukoht.
Eile valiti Riia sadama uueks juhatuse esimeheks aselinnapea ja Riia lennujaama jõulise "müümisega" tegelenud endine Läti transpordiminister Ainars Šlesers.
Esimesel poolaastal läbis Riia sadamat 14,8 mln tonni kaupa, mida on 3% võrra enam kui möödunud aastal.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.