Rain Rätt, Ober Hausi analüütik eeldab teiselt poolaastalt laoüüride langust.
"Sügis-talveperioodil on tõusmas kommunaal- ja hoolduskulud, mistõttu ollakse valmis laopindasid üürile andma oluliselt madalamate hindadega, et mitte ise maksta kommunaalkulusid tühja pinna eest," selgitas Rätt.
Tema sõnul on täide läinud ennustus, et kasvab nõudlus väiksemate 200-500 ruutmeetriste laopindade järele. Kuna tarbimine jätkuvalt väheneb, on turule tulnud ka suuremad laopinnad. "Üüripakkumiste ja müügipakkumiste hulk on suurenenud, kuid kahjuks on paljude omanike ootused liiga optimistlikud, sest seoses pindade likviidsuse ja üürihindade langusega ei pruugi tootlus olla ootuspärane," lisas Rätt.
Ostu- ja müügitehinguid toimub vähe, kuna hinnad langevad ja ebakindlus majanduses püsib - võrreldes tipuga on üürihindade langus sõltuvalt asukohas ja objektist 30–60%. Suve jooksul on hinnad küll stabiliseerunud.
Millise on tehinguhinnad pakkumishindadega võrreldes? "Kordades väiksemad pakkumistest, et mitte frustreerida olemasolevaid üürnikke," selgitas Rätt.
"Endale soodsa pinna leidmiseks on parim võimalus pidada läbirääkimisi olemasoleva pinna omanikuga, rääkida talle plaanidest minna odavamale pinnale, tuua näiteid soodsamatest üüritehingutest ja te saategi endale parima hinna praeguses asukohas," soovitas Rätt.
Loe pikamalt laopindade turul toimuvast 1. septembri Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enim soovitakse üürida 300-700 ja 1000-1500 ruutmeetri suuruseid laopindu ja tootmishooneid.
Domus Kinnisvara andmeil on kliendid kulude kärpimiseks vahetanud laopinna väiksema pinna vastu ka 10-15 krooni soodsama ruutmeetrihinna puhul. Enim nõutakse täna 200-300 ruutmeetrist ladu.
Kui veel kaks aastat tagasi nappis turul moodsat laopinda ning eelmise aasta alguses kinnitasid kinnisvarafirmad laohindade püsimist, siis praegu on kuhjaga ületatud mõlemad väited.
Liviko tegevjuht Janek Kalvi peab oluliseks, et ettevõtte laoga seotud kulud on muutuvkuludeks ja makstakse vaid tarbimise eest.
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja vaadake Auto Bassadone Rocca keskuses ise järele. Lisaks leiate sealt alates jaanuarist teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.