28 miljardi krooni suuruseks hindas Tallinki juhtkond ettevõtte laevade väärtust möödunud aastal. 2,8 miljardit krooni maksev ja uusim laev Baltic Queen summa sisse veel ei kuulunud. Laevastik andis ettevõtte varadest kokku 83,5%.
Laevakompanii tegevjuhi Keijo Mehtoneni sõnul vaadatakse kulude kärpimiseks septembriks üle nii laevafirma liinid kui alused. Millised laevad Tallink müüki paneb või mis liine võib puudutada kärpimine, täna veel teada ei ole.
Logistikauudised uurisid laevafirma üheksa kuu liinide andmeid ja vaatas üle alusepargi. Kokku tulid sellised tulemused.
Reisijad. Üheksa kuu kokkuvõttes kasvas laevafirmaga reisinute arv 15,2% võrra. Absoluutnumbrites reisis enim inimesi Eesti-Soome liinil (2,4 mln), teisel kohal Soome-Rootsi liin (2,1 mln) ja kolmas Eesti-Rootsi liin 565 238 reisijaga.
Reisijate arv kasvas kõige rohkem ehk 40,5% võrra Läti-Rootsi liinil, kus mahult suuremad Silja Festival ja Romantika vahetasid välja vastavalt Vana Tallinna ja Regina Baltica. Suurim langus ehk veidi enam kui 30% tuli Soome-Saksamaa liinil, laevafirma vähendas seal eelmise aasta lõpus kolmandiku võrra mahte ehk senise kolme kiirlaeva asemel liiklevad kaks.
Kaup. Kaubaveoühikuid liikus kõige rohkem Eesti-Soome (ca 71 000 tk), Soome-Rootsi (67 885 tk) ja Eesti-Rootsi (24 079) vahel.
Kaubavedude langus ulatub veerandini. Üle poole vähenesid mahud samuti Soome-Saksamaa liinil, veidi enam kui veerandi võrra Eesti-Rootsi liinil. Ainsana kasvas liiklus taas Läti-Rootsi liinil.
Sõidukid. Sõiduautode üleveos troonib samuti Eesti-Soome liin (346 465 ühikut), enam kui kolm korda vähem liikus Soome-Rootsi liinil (92 487) ja veel kaks korda vähem Läti-Rootsi liinil.
Sõidukite vedu kasvas üheksa kuuga kolmandiku võrra. Enim ehk peaaegu poole võrra Eesti-Soome liinil ning vähenes ainsana Soome-Saksamaa liinil.
Osakaal käibes. Ettevõtte käibest andis eelmisel aastal enamuse ehk 49,6% müük maismaal ja laevades asuvates restoranides ja poodides. Poole vähem ehk 24,9% tõi sisse piletimüük ning kaubamüük andis käibest viiendiku. Suurusjärgud on eelmise perioodiga võrreldes jäänud samaks.
Laevad. Tallink opereerib 20 alusega, neist 11 on kruiisilaevad, viis kiirlaeva ja kolm kaubavedueks alust. Laevapargist pooled alused, kruiisi- ja kiirlaevad, on alla kümne aasta vanad. Kruiisilaevade keskmine vanus on 14,2 ja kiirlaevadel 6,3 aastat. Kolme kaubalaeva keskmine iga ulatub 27,3 aastani.
Laevapargist noorim on Baltic Queen, 212 meetrit pikk, 2800 reisijat ning 1400 liinimeetrit mahutav alus valmis sel aastal ja maksab Tallinkile 2,8 mlrd krooni.
Vanima tiitlit kannab 1972. aastal ning 1984. ja 1989. aastail renoveeritud 155 meetrit pikk ja 1000 liinimeetrit mahutav Sea Wind.
Seotud lood
LHV analüütiku Sten Pisangi hinnangul on igati positiivne, et Tallink püüab kulusid kärpida ja tulusid suurendada.
Lisaks juhtkonna palkade kärpimisele püüab Tallink hääbuvate kaubavedude tõttu kulusid mujalti kärpida.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.