Kaubaveotulude langus tõi Tallinki suurkahjumi

Tallinki majandusaasta kolmanda kvartali käive oli 2,75 miljardit krooni, kahjumiks teeniti aga 270 miljonit krooni. Eelmisel aastal samal ajal olid vastavad numbrid 2,94 miljardit ja kahjumina võeti siis vastu 34,2 miljonit krooni. 

Kui mõni kuu tagasi lootsid Tallinki juhid veel, et ettevõtte suudab majandusaasta lõpetada plussis, siis nüüd seati see juba kahtluse alla.  Teatavasti on neljas kvartal Tallinki jaoks raha teenimise aeg. Üheksa kuuga on Tallink pidanud kahjumina vastu võtma juba 623,8 miljonit krooni. Kui kasvanud reisijate vedu tõi Tallinkile kolme kvartaliga mullusega võrreldes 266 miljonit krooni lisakäivet, siis kaubavedude kahanemine langetas teistpidi ettevõtte müüki 579 miljoni krooni jagu.

Ebameeldivalt suurte miinuste põhjustena tõi ettevõtte välja eelkõige kaubaveotulude languse, Rootsi krooni nõrgenemise ja tarbijate käitumise muutumise. Madalam keskmine tulu reisija kohta mõjutab jätkuvalt kontserni müügitulusid ja kasumit, seisis börsile saadetud teates.

Kontserni teatel on muutused toimunud ka eelbroneeringutes - laevasõidud broneeritakse järjest hilisemas faasis, mis muutustega reisijate käitumises tarbimisel lisavad ebakindlust lähituleviku väljavaadetele.

Börsile saadetud teates märgiti ka, et juhatus ei ole ettevõtte üheksa kuu tulemustega rahul.

Kui kolmanda kvartali kahjum iseenesest ei olegi eriline üllatus, siis Äripäeva analüütiku Tarvo Vaarmetsa hinnangul on ebameeldiv selle ulatus ja veelgi ebameeldivamad Tallinki juhtide pessimistlikud ootused lähituleviku suhtes. See tähendab, et erilisi kasumihunnikuid ei oodata. Samas on Tallinki bilanss pingeline - käibevara on 1,9 miljardit krooni, lühiajalisi kohustusi aga koguni 4,56 miljardit krooni. Käimasoleva majandusaasta jooksul on ettevõttest rahavoogudena välja jooksnud 590 miljonit krooni.

Suvine aeg peaks ses osas küll leevendust tooma, kuid üldise fooni taustal on Tallinki juhtide otsus keskenduda kulude kokkuhoiule vaid tervitatav, samuti oleks kitsal ajal suureks abiks laevade müügist või nende rendist saadavad lisakroonid. See aitaks parandada kehva likviidsust. Kui aga olukord paranemise märke ei näita, on võimalik, et ettevõte küsib uute aktsiate vastu raha juurde ka investoritelt.